com/2011/05/27/eestist-valjaranne-hoogustus-2010-aastal/. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [7] Statistikaamet, „Ränne kahandab Eesti senist rahvaarvu 16 000 inimese võrra,“ 2009. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.stat.ee/33684. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [8] ERR, „Iive oli eelmisel aastal taas selgelt negatiivne,“ 2012. [Võrgumaterjal]. Available: http://uudised.err.ee/?06252594. [Kasutatud 19. jaanuar, 2014]. [9] Asustusüksuste nimistu kinnitamine ja nende lahkmejoonte määramine. Regionaalministri määrus, 2008. [10] 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. II, Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus = 2000 population and housing census. II, Citizenship, nationality, mother tongue and command of foreign languages, Tallinn: Statistikaamet, 2001, p. 347. [11] Statistikaamet, „Kui palju on Eestis setosid, võrokesi, mulke...?,“ 2011. [Võrgumaterjal]. Available: http://statistikaamet.wordpress
teema seosed kogu käsitleval maastikul tervikuna. Piirkonnaanalüüsi kasutatakse maastiku tundmaõppimiseks erinevate piirkondade kaupa. Samas on selliseid piirkondi võimalik edaspidi käsitleda kui terviklikke piirkondi, mida planeerimissituatsioonides tuleb käsitleda kui planeerimisüksust. Piirkondadeks jagamise kriteeriumid sõltuvad otseselt analüüsi tegemise eesmärgist. Subjektiivsus on ka selle analüüsi metoodika puhul suhteliselt suur, eriti piirkondade lahkmejoonte lokaliseerimise etapis. Teiselt poolt kasutatakse piirkonnaanalüüsi puhul tihti erinevaid hindamisskaalasid, mille tulemusena saadakse igale piirkonnale matemaatiliselt töödeldav numbriline väärtus. LOKALISEERIMISFAKTORITE ANALÜÜS Metoodika eesmärgiks on leida maastikus sobivad kohad mingiks kindlaks maakasutuseks või isegi konkreetsemalt ehitise rajamiseks. Selleks defineeritakse esmalt olulised
annaabi.ee 
