Sisuliselt tahtsid võitjad aga nõuda kaotajatelt, sealhulgas eriti Saksamaalt, palju rohekm kui need kahju olid tekitanud. Veelgi enam, kaotajad taheti koormata selliste maksudega, et neist ei kujuneks enam kunagi võitjatele majanduslikke võitlejaid. Kõige suuremad olid Prantsusmaa soovid. Prantsusmaa pakkus reparatsioonide summana välja 24 miljardit naela. Reparatsioonide suurus tekitas võitjate seas lahkarvamisi ja Pariisi rahukonverentsil selles suhtes üksmeelt ei saavutatudki. Versailles' rahuleping nägi ette, et selle määrab kindlaks eriline komisjon 1. maiks 1920, seni hakkab Saksamaa juba maksma ja maksab 20 miljardit marka kullas ja kaupadega. Neil aastatel käsitleti Saksamaa reparatsioonide probleemi korduvalt rahvusvahelistel konverentsidel. 1921. aasal otsustati võtta Saksamaalt reparatsioone järgmise skeemi kohaselt: aastail 1921-1923- 2 miljardit
Millest lähtusid sõja võitnud riigid Saksamaale reparatsioone määrates? Kuidas mõjusid reparatsioonimaksed Saksamaa edasisele arengule? Inglise karikatuur "Fikseerimata reparatsioonid (või piiramatud kahjunõuded)". Allkiri: "Ehk reageeriks ta nõõtamisele paremini, kui laseksime tal jalad maha panna." Reparatsioonide küsimus · Reparatsioonide suurus tekitas võitajate seas lahkarvamisi ja Pariisi rahukonverentsil ses suhtes üksmeelt ei saavutatudki, küll aga pidi Saksamaa juba maksma hakkama. · Kõne all oli, et maksmine võib kesta aastani 1988. · Maksmine käis Saksamaale peatselt üle jõu ja aastail 1921-1922 hakkas ta reparatsioonide tasumist saboteerima, tundes sel puhul Suurbritannia ja USA vaikivat toetust, kuna need ei olnud huvitatud Prantsusmaa liigsest tugevnemisest. ·
annaabi.ee 
