Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline. Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi). Lahjadel kaladel on kogunenud peaaegu kogu rasv maksa, kalaliha vähese maitsega ja kuiv. Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala. Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt. Sisaldavad kergesti omastatavaid täisväärtuslikke valke, mis aga lagunevad kergesti. Valkusid (9-27%) omastab organism 2-3 korda paremini. Kalade liha võrreldes koduloomadega vesisevõitu(70-80% moodustab vesi).
nende segu 250-350 g ute kohta) tiinuse viimasel 4 nädalal · Kehva kvaliteediga heina või silo puhul vajalik ratsiooni lisada mõni proteiinisööt ( hernejahu), mida sööta viimased 8 nädalat) · 2 viimasel tiinuse nädalal vähendada heina (silo) kogust 1,3 kg-ni ja suurendada jõusööda kogust 0,6- 0,7 kg-ni · Ketoos e. kaksiktallehaigus e. tiinustokseemia · Põhjuseks energiadefitsiit tiinuse lõpul (eriti mitmiktalledega lahjadel ja rasvunud uttedel), kui söödetakse vaid rohusöötadega · Rasvunud uttedel väheneb söömus, sest neil suured rasvaladestused, mis ei luba vatsa täis süüa, lahkamisel heledad rasvunud maksad · Ketoos e. kaksiktallehaigus e. tiinustokseemia Sümptomid: · Utt eraldub karjast, ei söö, ei joo, krigistab hambaid, seisab paigal · Utt tõstab pea ülesse ja vaatab taevasse · Utt võib jääda pimedaks (kui vehkida käega silmade ees, ei reageeri)
annaabi.ee 
