Saksamaal, kuid Rootsi väed sundisid Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, oktoobris asuti linna pommitama. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväega Virumaale, seda armutult laastades. Kui Rootsi vägi Pärnust Rakverre liikus, oli neil venelastega mitu kokkupõrget, kuid rootslased lõid kõik kiiresti minema. 19. novembril Narvas Vene kindlusliinide juures oli rootslastel venelastega lahing, mille nad võitsid, saades endale vaenlaste lahinguvarustuse. Talve hakul jäid rootslased Laiusele talvituma ja 1701. aastal lahkusid nad Eestist. Võitlused Eestis 1701- 1704. 1701. aastal tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri; Esimesel korral sunniti nad taganema, kuid teisel korral Erastvere mõisa juures saavutasid nad esimese olulise võidu. 1702. aastal said rootslased venelastelt lüüa Hummuli mõisa juures. 1703. aastal rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit. 1704. aasta mais sattus Rootsi lahingukorda seatud
Teine räägib, et esimesed ristid asetasid sinna hiiurootslased, kes 1781.aastal kodudest minema küüditati. Üldjuhul pole täpselt teada, kes, millal ja miks esimesena Ristimäele risti pani. 11. Tahkuna poolsaar ja tuletorn Kõrgessaare vallas Tahkuna poolsaar oli strateegiliselt tähtis koht vaenlase valvamisel. Tänapäevalgi leiab luitemännikutes mitmeid tulepesasid, varjendeid ja kahuripatareide betoonaluseid. Enne Esimest maailmasõda rajati lahinguvarustuse vedamiseks Lehtma Sadamast Tahkunasse raudtee, millest on järel vaid tamm. Tahkuna neeme tipus asetseb Tahkuna tuletorn, mis on valmistatud Pariisis ja paigaldatud 1875.aastal. Torn on 42,6 m kõrge ja majaka tuli paistab 33 km kaugusele. Otse majaka taga asub mälestusmärk Tallinna-Stockholmi liinilaevale ,,Estonia", mis uppus 28.09.1994.a. 12. Kõpu tuletorn Kõrgessaare vallas Kõpu tuletorni ehitamisega tehti algust 1504.a. Algselt laoti üles paarikümnemeetrine paak.
annaabi.ee 
