õigussüsteemide arengule. Napoleon soosis teaduste ja kunstide edendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, asendas joontaktika sügava lahingukorraga, oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika koondada, rünnakul suurtükkide koondtulega toetada, vastast ühendusteedest ära lõigata. Sõjaväe juhtkonna komplekteeris ta lahinguteenete järgi. 1802 asutas Auleegioni ordeni. Eriteadlased pevad Napoleoni ükeks maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks. Napoleoni muud tiitlid Itaalia Vabariigi president (Presidente della Repubblica Italiana; 26. jaanuar 1802 17. märts 1805) Reini Konföderatsiooni protektor (Protecteur de la Confédération du Rhin; alates 25. juulist 1806) Itaalia kuningas (Re d'Italia; Roi d'Italie; alates 17. märtsist 1805)
Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsiooniliste sõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi (magasinisüsteemi asendamine rekvireerimisega võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada), asendas joontaktika sügava lahingukorraga (ründekolonnidega), oskas meisterlikult manööverdades peajõude tähtsaimasse lahingupaika koondada, kasutas oskuslikult suurtükiväge jne. Sõjaväe juhtkonna komplekteeris ta lahinguteenete, mitte päritolu järgi. Napoleoni keisriks kroonimine toimus 1804.a. Pariisis, kuhu selleks puhuks saabus paavst. Kindral Bonaparte võttis Püha Isa vastu jahiülikonnas ja klähviva koerakarja saatel. Kroonimisel haaras Napoleon paavsti käest krooni ja asetas selle ise endale pähe, märkimaks sellega, et ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta krooni pähe ka oma abikaasale Josephine'ile. Napoleon saavutas leppimise Rooma paavstiga, kellega sõlmiti 1801.a. konkordaat
annaabi.ee 
