tubase eluviisi, kuna enam ei saanud valetada last Peetri omaks. · 1761 aasta suveks oli selge, et Friedrich II ei suuda enam pikemalt liitlastele sõjas vastu panna. Kuna aga Jelizaveta oli väga haige ning ülejäänud Euroopa oli teadlik Peetri preisihullusest, kes oleks sõja jalamaid lõpetanud, hoiti hinge kinni, et Jelizaveta veel vastu peaks. Paraku suri ta 1761 aasta 25- ndal detsembril, jättes trooni Peetrile ajal, mil olukord lahingutandritel võis veel muutuda. Peeter III põgus valitsus · Jelizaveta matustest Peeter suuremat sorti välja ei teinud ja käitus isegi piinlikult. Katariina seevastu näitas üles suurt austust, pälvides ka teiste tähelepanu. · Alguses ajas Peeter siiski mõõdukat poliitilist joont. Näiteks alandas soolamaksu ning lõpetas kohustusliku riigiteenistuse. · Friedrich II- ga tegi Peeter kohe rahu, andes lepingu tingimuste dikteerimise preislastele
üle 30 kilomeetri kaugusele tungida ja pidid 30. juuniks maalt lahkuma. Piirangud tegid sõja võitmise võimatuks. Neid piiranguid ei peetud USA kodurindel millekski ning seepärast vallandus Kambodza sissetungi tõttu protestilaine koos vägivallaaktidega. 4.7 USA väljumine sõjast 1971. aasta kuud möödusid lahinguväljadel ja USA kodurindel suhteliselt rahulikult. Ameerika väed jätkasid taandumist, jättes aasta lõpuks Vietnamisse vaid 140 000 sõdurit. Suhteline passiivsus lahingutandritel muutis sõja poliitiliselt ebaoluliseks teemaks ka Ameerika üldsuse silmis. Samal ajal tehti edusamme Pariisi rahukõnelustel, kui Kissinger ja Põhja-Vietnami esindaja jõudsid lähemale relvarahu kokkuleppele, kuna mõlemad mehed mõistsid, et USA taandumine konfliktist on saamas reaalsuseks. Rahvusvahelisel rindel hoidis Nixon Põhja-Vietnamit surve all, lõdvendades pingeid NSV Liidu ja Hiinaga. Nii Nixon kui Kissinger mõistsid, et Lõuna-Vietnam ei suuda ilma USA vägedeta vastu pidada
annaabi.ee 
