juhataja kindralmajori jutule. Esimeseks ülesndeks andis kindral Tõnisson lüüa punased välja 15 Auvere jaamast, mis asub 15 km kaugusel Tallinast Narva poole. Auvere vabastamist alustati 2. detsembri öösel. Järgnenud päevad toimusid lahingud vaenlastega, mille tulemusel nähti , et tolleaegne liivsoomus ei kaitse piisavalt hästi. Auvere jäi punastele ning lahingutegevus jätkus esialgu Vaivara ümbruses. 3. detsembril lahutati soomusrong kaheks. Üks pool jäi Vaivara jaama juurde lahingupositsioonile, teine pool sõitis Oru jaama,et saada ühendust kindral Tõnissoniga ja 4. jalaväepolguga. Järgneval ööl sõitis teine pool Oru jaamast tagasi Vaivara poole. Telefoni ega raadiot rongide veel ei olnud ja kuna Vaivarale jäänud rongipool oli lääne poole sõitnud punaste peale tungi tõttu, siis need rongid ka teadmatuse tõttu kokku põrkasid. Orult tulnud rong sõidutati Tallinna remonti, kus see 6. detsembril uuest rinde poole sai sõita
edasiliikumine kuni rühmaülema poolt kindlaks määratud irdumispunktini. Tavaline luureobjekt on: ●● etapijoone taga, kõrge prioriteetsusega ja seda ei ole võimalik muud moodi jälgida. 116 Määratud objektil: ●● pannakse välja vaatluspostid; vajadusel-võimalusel lisandub patrulli kaasamine nii, et kogu objekti saaks vaatluse all hoida. Ülesande andmisel määratakse jagudele: ●● liikumistee objektile või lahingupositsioonile, mille meeskond peab, kas läbi vaatama või hõivama;piirkond, mille meeskond peab läbi vaatama;toetusmeeskonna lahingupositsioon. Irdumispunktist liigub iga meeskond oma julgestusega mööda vali- tud või etteantud liikumisteed: ●● toetusmeeskond hõivab lahingupositsiooni ja teatab oma valmisolekust; piilkonnad liiguvad piirkonna välisservale; jalastutakse; masinad jäetak- se julgestuskoosseisuga maha; samal ajal ülejäänud isikkoosseis kont-
annaabi.ee 
