Muu sõjavarustus Eestlaste hobused olid väikest kasvu, kuid vastupidavad ja vähenõudlikud. Regede kohta andmed puuduvad. On leitud rohkesti hobusesuuraudu, kuigi hobuseid hakati rautama alles 13. sajandil. Saarlased ja muu mererahvas kasutas vaenuretkedel laevu. Üldiselt on arvatud, et eestlaste laevad sarnanesid viikingilaevadega, kuid kindlad andmed selle kohta puuduvad. Sõdimisviisid Muinasaja lõpul pidasid eestlased nii ründe- kui ka kaitselahinguid. Suuri strateegilisi lahinguplaane ei kavandatud. Naabrite alale ette võetud sõjakäigud kandsid kättemaksu- või saagiretke iseloomu. Tapeti vastuhakkajad ja kiirustati saadud varaga koju. Henriku kroonikast võib leida, et 13. sajandi algul olid just eestlased aktiivsemad sarnaste retkede koostajad, kuigi Baltikumis olid kõige aktiivsemateks leedulased. Röövretkedel käidi ratsa ja meritsi, talvel aga regedel. Mõnikord on eestlaste ratsavägi üsnagi arvukas, moodustades Muistse Vabadusvõitluse päevil Henriku
pääsukesi ning pillirooski ragistavd linnud. Samuti olen jõe ääres näinud sookurgi. Palju leidub ka linavästrike, keda tavaliselt on näha kalda äärsetel kividel. 4. Kokkuvõte Võru valla ja Võru linna aladel voolav jõelõik on oma lühikesele pikkusele küllaltki liigirikas elupaik nii imetajatele, lindudele, kaladele kui ka taimedele. Samuti on antud jõelõik kultuurilooliselt tähtis asupaik olnud juba sajandeid, siinmail on peetud lahinguid ja lahinguplaane juba 13.sajandist saadik. Samuti on omamoodi vaatamisväärsus uurimisobjekti ümbritsev loodus. Sealsed rohumaad vahelduvad madalate võsastike ning andide rikaste metsadega, mis omakorda on põimitud läbi suvilate ja elamute rägastikuga. Ka kõik minu lapsepõlve suved on möödunud just seal. Võhandu kui veekogu on koduks 23 erinevale kalaliigile ning arvukatele taimedele, selgrootutele ja selgroogsetele. Sealsetes vetes on kaitstud elupaigadpaksukojalisele
annaabi.ee 
