1938. aastal sai kogu territoorium uue planeeringu -- rajati sümmeetriline, sirgete kõnniteedega regulaarpark. Senistele tenniseväljakutele lisati võrk- ja korvpalliplatsid. Muuseum Maarjamäel Eesti NSV Ministrite Nõukogu 29. aprilli 1975. aasta määrusega anti Maarjamäe suvemõisa hooned Eesti Ajaloomuuseumile. Määrus kinnitas ka tulevase ekspositsiooni suunitluse -- eesti töörahva revolutsioonilise võitluse, Nõukogude armee lahingukuulsuse ja NSV Liidu rahvaste vennaliku sõpruse kajastamine. Koos kõrvalasuva memoriaalkompleksiga pidi muuseum lülituma kavandatavasse Rahvaste Sõpruse parki (pargi projekt koostati 1975. aastal Alar Kotli, Henno Sepmanni ja Hugo Sepa poolt). Loss pidi olema juurdepääsetav igast küljest, tema taha kavatseti rajada Sõpruse allee, mis oleks ulatunud Lauluväljakust kuni memoriaalini. Maarjamäe lossi taastamisprojekti autorid on arhitekt Jüri Renter ja kunstiajaloolane Silvi Lindmaa
tasu võtmine. Noorteorganisatsioonid. Igas koolis oli pioneerimalev. Pioneeriks võeti vanuses 9 aastat. Et saada pioneeriks, pidi olema hea õppeedukus ja korralik käitumine. Punase pioneeri kaelaräti kandmine oli kohustuslik. Pioneerimalevat juhtis maleva nõukogu ja sealt valitud esimees. Põhikooli klassidest moodustusid pioneerirühmad, mida juhtis rühmanõukogu esimees. Koguti vanarauda ja vanapaberit, käidi matkadel lahingukuulsuse paikadesse ja loodusesse. Igal aastal toimusid armee aastapäeval rivivõistlused, kus rühmad näitasid oma oskusi marssimisel, rivilaulus ja käskluste täitmisel. Tähistati mitmeid tähtpäevi, mis olid seotud Leniniga, ENSV-ga, NSVL-iga, NLKP-ga ja ÜLKNÜ-ga. Tegutseti timurlastena aidati vanu inimesi n. puude ladumisel, poest toidu toomisel. Hoiti korras mälestusmärke hoolitseti Suures Isamaaasõjas langenutele kalmude eest. Osaleti
annaabi.ee 
