Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. 6)Isikud Perikles-Ateena riigijuht, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Kleisthenes-Ateena viimane türann, kes kehtestas esimese demokraatia maailmas Solon-Kreeka luuletaja ja riigitegelane 7)Kangelased
kodanikel. Sparta oli aga lausa sunnitud kindlale diktatuurile. Toodi ohvriks spartalaste mugavus, et treenida üliosavaid sõdureid, kes juba alates 7. eluaastast barakkidesse võitlust õppima läksid. Neile anti raudne kasvatus. Spartalane oli väärikas, kuid puudusega harjunud ning kõrgesti distsiplineeritud. Loodi tugevuse, brutaalsuse ja halastamatuse reputatsioon, nii et ükski linnriik neid rünnata ei julgenud. Totalitaarses Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele, mis jättis vähe ruumi muude eluvaldkondade viljelemisele. See aeglustas Sparta vaimset arengut, samas aga kaitstes riiki agressorite eest. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal, mis neile siis sugugi kasuks ei tulnud. Lastele anti mitmekülgne haridus, polises tegutsesid filosoofid, teadurid, kirjanikud. Elu võis Ateenas küll peenem olla, kuid teistele riikidele
ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Erinev.Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud.otalitaarses. Spartas keskenduti lahingukunsti, eriti inimese kehalise võimekuse täiusele. Demokraatlikus Ateenas mõteldi aga rohkem kodanike mugavuse ja kultuuri arengu peale ning seda isegi sõja ajal. · Orjad. KREEKA- Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad. Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid. Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa
ülempreestriteks. Ateena muutus demokraatlikuks vabariigiks, kus kõige tähtsamaid asju otsustas rahvakoosolek. Sparta oli aga aristokraatlik riik, kus kõige tähtsamaid asju otsustas nõukogu. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskenduma, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Spartas treeniti üliosavaid sõdureid, kes juba 7 aastaselt barakkidesse võitlust õppima läksid. Spartas keskenduti lahingukunsti eriti inimese kehalisele võimekusele, mis eijätnud ruumi teste eluvaldkonadade jaoks. Ateenas mõeldi hoopis inimese mugavusele ja kultuuri arengule . Hinnati välissuhteid- kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, aga ei keskendutud linna kaitsele. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud.
annaabi.ee 
