tugev, et võidelda Euroopas. Ilmselt ta ka teadis, et talle tekib tänu nendele sõdadele palju vaenlasi, mis ka juhtus. Austerlitzi lahing toimus 2. detsembril 1805 Austerlitzi linna juures. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et vaenlastele näiks tema parem tiib nõrgem. Sellega oli ta saavutanud vaba ühendustee Viiniga. Ta viis oma väed eemale olulistest lahingukohadest, et näidata nagu ta põgeneks. Liitlastele näis nagu paneks Napoleon suuremat rõhku vasakule tiivale. Vene ülemohvitser Mihhail Kutuzov arvatavasti nägi Napoleoni taktika läbi, kuid tema liitlased ei kuulanud teda ja koostasid plaani ründamiseks. Bonaparte sundis Vene väed taganema. Lõpuks peale pikka lahingut suudeti ka teised väed taganema ajada. Prantslaste kaotuseks oli 1300 meest ja 7000 haavatut. Liitlased kaotasid 16 000 meest ja 11 500 meest võeti neilt vangi
tagasi. Sellega jättis ta kõik sealsed laskemoonalaod vaenlasele. Napoleon soovis kiirelt pidada maha suure sõja kuna ta kartis, et varsti austerlaste väed koonduvad taas. Prantslastel oli 75 000 meest ja vastasteks oli 70 000 venelast ja 15 000 austerlast. Sõja alguses paigutas Napoleon oma väed nii, et 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Austerlitzi_lahing vaenlastele näiks tema parem tiib nõrgem. Sellega oli ta saavutanud vaba ühendustee Viiniga. Ta viis oma väed eemale olulistest lahingukohadest, et näidata nagu ta põgeneks. Liitlastele näis nagu paneks Napoleon suuremat rõhku vasakule tiivale. Vene ülemohvitser arvatavasti nägi Napoleoni taktika läbi, kuid tema liitlased ei kuulanud teda ja koostasid plaani ründamiseks. Liitlasväed ründasid ja Napoleon saatis oma paremale tiivale appi Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Jõeäärne ala oli soine ja vastased takerdusid sellesse. See andis lisaaega Napoleonile, mida ta oli plaaninud, et kohale tuua oma teised väed
annaabi.ee 
