aasta augustist 1943. aasta maini. IV valik Väga paljud Eesti mehed põgenesid Saksa mobilisatsiooni eest Soome, kus astuti Soome armeesse. Eestlastest loodi Soome armees omaette väeosa. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Osa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Eestis killustasid sakslased rügemendi. Rügemendi lahingukogemusega esimese pataljoni kuulunud mehed osalesid Eesti kaitselahinguis. Sõjalises mõttes oli soomepoiste panus siiski napp, kuid soomepoiste tagasitulek Eestisse demonstreeris eestlaste tahet end ka lootusetus olukorras kaitsta. Teistes tingimustes oleksid nad võinud Eestile poliitiliselt väga vajalikuks osutuda. Kokkuvõtteks ei olnud II maailmasõjas osalenud sõduritel väga häid valikuid. Nad pidid valima paljude halbade seast. Neil tuli teha otsus, kas nad tahavad põgeneda ja
Soome armeesse. Eestlastest loodi Soome armees omaette väeosa, 200. jalaväerügement. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Lõviosa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Rahvas võttis koju tulnud soomepoisid suure vaimustusega vastu. Eestis killustasid sakslased rügemendi, paigutades selle teise pataljoni Kehra õppelaagrisse. Rügemendi lahingukogemusega esimese pataljoni kuulunud mehed osalesid Eesti kaitselahinguis. Leidus ka neid, kes hoidsid eemale nii Saksa kui ka Nõukogude mobilisatsioonist, pagedes metsa. Metsavendluse eesmärk oli sõdida oma riigi eest ning saada lahti võõrvõimust. Tegemist oli spontaanse rahvaliikumisega, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Suuremad lahingud metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal. Üksikuid lahinguid peeti veel 1957. aastani
annaabi.ee 
