Sel ajal ka lauldi ja tantsiti. Uskumused: Põlisameeriklased ei uskunud jumalasse nagu euroopa rahvad, vaid nad uskusid vaimudesse. Nad uskusid, et kõiges- taevas, maas, taimedes, lindudes, loomades ja vees on vaimud keda tuleb austada. Nende vaimudega sai ühendust võtta palvete laulude tantsude ja muude usundiriituste kaudu, mõned suguharud kummardasid ka koletisi. Sõdalased ja sõdimine: Sõditi põhiliselt hobuste ja jahimaade pärast, kättemaksuks kaotuste eest ja lahinguautasude nimel. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti. Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine ning relvade kõrval vahendeid jalatsite lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astsid esimese mehe jälgedessel preeriate sõjamehed pidasid käsitsivõitlust vapruse tunnuseks, ega pidanud lugu kaugelt noolte lennutamiseks. Vapper sõdalane loendas oma hoope ja kinnitas iga hoobi eest oma peaeghisesse või rõivastele kaljukotka sule.
Võru ja odamäng nõudis erilist osavust. Võistlejad pidid oda viskama maas veerevasse võrusse, milles oli märgistatud võrk. Tabamus tsentrisse andis kõige rohkem punkte. Hasartmängus segatakse pulgakesed katte all ja jagatakse kaheks kimbuks. Siis peavad mängijad ära arvama, millises kimbus on märgistatud pulgake. Sõjad ja rahu Mõned põlisameeriklaste hõimud vihkasid sõda, aga paljud sõdisid pidevalt hobuste ja jahimaade pärast, kättemaksuks kaotuste eest ja lahinguautasude nimel. Tihti korraldati väike rünnak ja kihutati tagasi, selle asemel, et pigevalt sõda pidada. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti. Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine, ning relvade kõrval vahendeid jalanõude lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astusid esimese mehe jälgedesse. Tsikasoo luurajad sidusid karu käpad jalge alla, et valejälgi jätta. Kirdepiirkonnas hiiliti metsades ja anti
Võru ja odamäng nõudis erilist osavust. Võistlejad pidid oda viskama maas veerevasse võrusse, milles oli märgistatud võrk. Tabamus tsentrisse andis kõige rohkem punkte. Hasartmängus segatakse pulgakesed katte all ja jagatakse kaheks kimbuks. Siis peavad mängijad ära arvama, millises kimbus on märgistatud pulgake. Sõjad ja rahu Mõned põlisameeriklaste hõimud vihkasid sõda, aga paljud sõdisid pidevalt hobuste ja jahimaade pärast, kättemaksuks kaotuste eest ja lahinguautasude nimel. Tihti korraldati väike rünnak ja kihutati tagasi, selle asemel, et pigevalt sõda pidada. Vahel võeti vangid suguharu liikmeks, vahel aga piinati neid ja skalpeeriti. Kagualadel kanti sõjaretkel vaid vööpõlle ja mokassiine, ning relvade kõrval vahendeid jalanõude lappimiseks. Sõdalased käisid hanereas ja astusid esimese mehe jälgedesse. Tsikasoo luurajad sidusid karu käpad jalge alla, et valejälgi jätta. Kirdepiirkonnas hiiliti metsades ja anti
annaabi.ee 
