rauamaaki jätkunud kogu sõjaks. Kogu sõja jooksul pidid sakslased rauamaaki meritsi Rootsist kohale vedama, olles liitlaste pommirünnakute all. 3. Kuidas muutis Jaapani ja USA sõttaastumine jõudude vahekorda II maailmasõjas? Põhjenda! Kui Jaapan 7. dets 1941 ootamatult ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris, tõi see kaasa Ameerika sekkumise II maailmasõtta. Ameerika sekkus aktiivselt lahingtegevusse, näiteks sundisid tema väed SaksaItaalia vägesid alistuma Aafrikas 1943 ning osales jõudsalt Itaalias, kus USA ja Briti väed maabusid 3. septembril 1943. Jaapan seevastu suutis hõivata lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu Aasias. Positsioonid maailmas olid muutumas USA tõusis ühaenam esile ning tõusis läänemaailma liidriks. Jaapanlased pidid aga Midway saarestiku lähedal tunnistma Ameerika laevastiku võitu.
Näitekst koduigatsus, privaatsuse ja vabaduse puudumine, rutiinid ning nende psühholoogilised tagajärjed. Eelnevaid seisundeid nimetati psühhoneuroosiks ning see eristati hoolikalt vaimuhaigusest ehk psühhoosist. Nii sai loodud eeldused tänapäeval kasutatava termini lahingstress tekkeks. Teadvustades moraali rolli kaitsefaktorina anti endale ka võimalus seisundit ennetada, tugevdades sõdurite psühholoogilist vastupidavust. Teise maailmasõja jooksul lisandus lahingtegevusse märkimisväärselt sõjatehnikat, millega opereerimine nõudis eraldi vilumusi. Tänu sellele oldi sunnitud välja selgitama tõhusaid treeningvõtteid sõdurite soorituse kvaliteedi tagamiseks. Teadvustati inimlike vigade kõrge hind ning tekkis vajadus nn tehnopsühholoogia järgi. Ja oligi sõdivast sõjaväest saanud tänuväärne keskkond, kus seni üsna laborikeskne ja teoreetiline teadus sai võimaluse liikuda igapäevasesse praktikasse
annaabi.ee 
