materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks, viidi läbi empiiriline uurimus II. Uurimus viidi läbi, et saada eesti praktiseerivate õpetajate hinnangut ning tagasisidet bakalaureusetööna valminud metoodilisele materjalile. Et saavutada hinnangu maksimaalne objektiivsus ning kiirus, valiti empiiriline uurimus II meetodiks 22 struktureeritud elektrooniline intervjuu. Laherandi hinnangul tagab uuritava ja uurija kontakti puudumine uurimistulemuste suurema objektiivsuse. (Laherand 2008, 262). Vt ka lisa 6 ja 7. 2.2. Uurimuse valim Empiiriline uurimus I valim moodustati tüüpilisuse, maksimaalse variatiivsuse ja mugavuse printsiibist lähtuvalt. Vaatluseks valiti välja kolme Euroopa ökoküla lasteaiad ning Eestist võrdlevalt ökoküladele sarnaselt toimivad organisatsioonid või lasteaiad, mis
võtete tegemise käigus. (Hirsjärvi et al 2006: 4346) 36 Joonis 6. Empiiriliste uuringute meetodid ja vastajad Eksperdiintervjuu on poolstruktureeritud intervjuu vorm, mida 2002. aastal tutvustasid Michael Meuser ja Ulrike Nagel (2002). Vastaja pakub selles uurijale huvi eelkõige eksperdina teatud valdkonnas. Seega on intervjuu skeemil suunav funktsioon: see aitab välistada ebaproduktiivseid teemasid. Meri-Liis Laherandi andmetel võivad eksperdi- intervjuu ebaõnnestumisel olla põhjused: · ekspert blokeerib intervjuu, sest ei osutu vastupidiselt ootustele vastava valdkonna eksperdiks; · ekspert keskendub konfliktidele ning räägib intervjuu teema asemel asutuse siseasjadest ja intriigidest oma töövaldkonnas; · ekspert lülitab end ümber eksperdi rollist eraisiku rolli ning nii saadakse mitte loodetud ekspertteadmist, vaid infot tema isiku kohta (Laherand 2008: 199200).
annaabi.ee 
