Dramaatika põhimõisted. (Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse.
Tragöödia tegelased on harilikult suure tahtejõuga, sügavate tunnete ja kindlate karakteritega inimesed. Need omadused juba eeldavad pinge tekkimist. Tugeva iseloomuga inimese hukkumine ülejõukäivas võitluses, süvendab vaatajasse sügavat austust, imetlust ja kaastunnet. Tragöödia tegevuse haripunkti kangelase kokkuvarisemist või hukkumist nimetatakse katastroofiks. Komöödia Komöödia on pilke-, naljamäng. Lõvusalt laheneva konfliktiga näidend. Kömöödia naervuvääristab koomiliste väljendusvormide, nt. Huumori ja satiiri vahendusel inimlike nõrkusi, pahesid, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Ainekäsitluse järgi eristatakse põhiliselt karakter-, situatsiooni-, ja olustikukomöödiat, zanriliselt vormilt eelkõige farssi, vodvelli ja tragikomöödiat. Tragöödia tegelased paljastavad oma väiklust või isiklike nõrkusi. Kui
. . , kus jada iga jargmine element on kahe eelneva summa. Edasises tekstis on n-is Fibonacci arv tähistatud kujul Fn. Kuigi tanapäeval on teada juba jada üldliikme valem (nn. Binet' valem, (1.1)), Defineerimisel on siiski vaja paika panna ka kaks suvalist elementi. Tavaliselt fikseeritakse F0 = 0 ja F1 = 1. Fibonacci arve on uuritud juba 13. sajandist peale. Nimelt saab nende abil üpris hästi kirjeldada paljusid looduslikult kulgevaid protsesse. Samuti on kahe järjestikuse lõpmatusele laheneva indeksiga Fibonacci arvu jagamisel saadav suhe = 1+521, 618034 juba antiigist saati olnud kasutuses kunstis, kus seda peetakse koige harmoonilisemaks suhteks kahe pikkuse vahel (nn. kuldloige). Lisaks on arvud ise seotud mõningate kombinatoorika ja paljude tõenäosusteooria probleemidega (ka praktilise tõenäosusteooria, nt ruletiteooria, börsi liikumise teooriatega), samuti on nad leidnud kasutust informaatikas (nt. Fibonacci otsing,
annaabi.ee 
