tarbimisega kaasnevate välismõjude eest maksma nõudlust loov osapool ehk tarbija. Miks valitsused ei suuda oluliselt sekkuda keskkonnaprobleemide lahendamisse: Usaldusväärse informatsiooni puudumine; mittekeskkonnaalaste otsuste taga ei osata näha keskkonnaprobleeme; keskkonnaseaduste nõrk jõustamismehhanism; suutmatus/soovimatus kaasata erialaspetsialiste; valitsuse lühike tööaeg versus keskkonnaprobleemide pikk lahenemisperiood; tootmise ülereguleerimine, ülesubsideerimine ja ülekontrollimine arengumaades. SAASTETASU SEADUS Saastekahju tekitamine: Saasteainete viimine välisõhku, veekogusse, põhjavette, pinnasse ning jäätmete ladustamine või matmine keskkonda. Keskkonnakahju hüvitis: Riigi poolt kehtestatud kompensatsioon keskkonnale või selle üksikosale tekitatud kahju korvamiseks tekitaja poolt. Saastekahju hüvitis: Kompensatsioon, mida tasub füüsiline või juriidiline isik
tarbimisega kaasnevate välismõjude eest maksma nõudlust loov osapool ehk tarbija. Miks valitsused ei suuda oluliselt sekkuda keskkonnaprobleemide lahendamisse: Usaldusväärse informatsiooni puudumine; mittekeskkonnaalaste otsuste taga ei osata näha keskkonnaprobleeme; keskkonnaseaduste nõrk jõustamismehhanism; suutmatus/soovimatus kaasata erialaspetsialiste; valitsuse lühike tööaeg versus keskkonnaprobleemide pikk lahenemisperiood; tootmise ülereguleerimine, ülesubsideerimine ja ülekontrollimine arengumaades. 51. Ühiskondliku kauba “tragöödia” „Ühiskauba tragöödia” seisneb sellest, et ratsionaalselt mõtlev majandusinimene kasutab vabalt saadavaid ressursse maksimaalselt, kuna saadav kasum on tema oma, kahjum jaguneb aga kõigi kogukonna/ühiskonna liikmete vahel. Kuigi „kogukonna maa“ mõiste on põhimõtteliselt erinev „avaliku hüve“ mõistest, võimaldab analoogia kasutamist
annaabi.ee 
