punased. Samuti ei sobi teine, sest mitte ühegi neiu pea ei ole selles variandis punane. Kolmas sobib: Tiia pea oli punane, Kadi pea ei olnud sinine ega saanud olla punane, seega oli Kadi pea roheline ning Anne pea pidi järelikult olema sinine. Vastus: Tiia pea oli punane, Kadi pea roheline ja Anne pea oli sinine. Tõene oli kolmas väide: Kadi pea ei olnud sinine. Kuigi tegemist on üksteist välistavate väidetesüsteemidega, saab lahendusvalemis kasutada tavalist disjunktsiooni. Võib küll tekkida lahendeid, mis ei klapi ülesande algtingimustega (nn võõrlahendid), kuid neid saab algtingimustega võrreldes kõrvale jätta. 1 7. PREDIKAATLOOGIKA (PREDIKAATARVUTUS) Traditsioonilises loogikas uuritakse atributiivset lihtväidet kui objekti, mis koosnes kvantorist, subjektist, koopulast ja predikaadist. Lausearvutuses aga ei tunta huvi lihtlause
punased. Samuti ei sobi teine, sest mitte ühegi neiu pea ei ole selles variandis punane. Kolmas sobib: Tiia pea oli punane, Kadi pea ei olnud sinine ega saanud olla punane, seega oli Kadi pea roheline ning Anne pea pidi järelikult olema sinine. Vastus: Tiia pea oli punane, Kadi pea roheline ja Anne pea oli sinine. Tõene oli kolmas väide: Kadi pea ei olnud sinine. Kuigi tegemist on üksteist välistavate väidetesüsteemidega, saab lahendusvalemis kasutada tavalist disjunktsiooni. Võib küll tekkida lahendeid, mis ei klapi ülesande algtingimustega (nn võõrlahendid), kuid neid saab algtingimustega võrreldes kõrvale jätta. 1 7. PREDIKAATLOOGIKA (PREDIKAATARVUTUS) Traditsioonilises loogikas uuritakse atributiivset lihtväidet kui objekti, mis koosnes kvantorist, subjektist, koopulast ja predikaadist