Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast. Konfliktid iseenesest ei ole halb ega hea, see on paratamatu elu loomulik osa. Konflikti lahendamine ei ole alati kerge, sest inimesed on väga erinevad. Lahendusstrateegiaid on palju: võitlus, koostöö, kohanemine, vältimine ja kompromiss. Erinevad stiilid toimivad erinevates konfliktides erinevalt ning seepärast ei ole olemas seda üht ja õiget. Võitlus tähendab antud kontekstis seda, et püütakse domineerida teise osapoole üle ja talle oma otsuseid peale suruda. Koostöö püüab leida lahendusi, mis võimalikult hästi sobiksid mõlemale osapoolele. Kohanemine puhul võetakse maksimaalselt arvesse teise osapoole soovid ja surutakse enda omad alla
Kasvatada haritud, kõlbelist, teotahtelist, oma eluga toime tulevat, julget ja vaba isiksust. Pädevused : Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste tundmist, suutlikkus kasutada matemaatikat temale omase keele, sümbolite ja meetoditega erinevate ülesannete modelleerimisel nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades. Matemaatikapädevus hõlmab üldist probleemi lahendamise oskust, mis sisaldab oskust probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideed analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise ning erinevate esitusviiside (sümbolite, valemite, graafikute, tabelite, diagrammide) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist. Hindamine :
Võõrkeeltepädevus teadmised erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest, oma kultuuri ja teiste kultuuride erinevuste mõistmine ning lugupidamine teiste keelte ja kultuuride vastu; suhtlemine mitmekultuurilises ühiskonnas; võõrkeeleoskus. Matemaatikapädevus ajaarvamine; ressursside planeerimine (aeg, raha); matemaatiline kirjaoskus, arvandmete esitlemine ja tõlgendamine (graafikud, tabelid, diagrammid); oskus probleeme püstitada, sobivaid lahendusstrateegiaid leida ja neid rakendada, lahendusideid analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida; oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust kui analüüsimeetodit. Loodusteaduslik pädevus geograafilise asendi ja looduskeskkonna mõju inimühiskonna arengule, inimese areng ja rahvastikuprotsessid; majanduse ressursid; ühiskonna jätkusuutlikkus, säästlik tarbimine, üleilmastumine, globaalprobleemide, sh keskkonnaprobleemide märkamine,
Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Konfliktid pole mitte ainult grupisiseste suhete loomulik osa, vaid nad on ühtaegu ka soovitavad, sest nende tõhusa lahendamisega kaasnevad mitmesugused kasud. Ilma konfliktideta võib grupiliikmetel igav hakata, sest lahkarvamused tekitavad grupiliikmetes huvi ja uudishimu ning panevad aluse aktiivsele diskussioonile. Konfliktid ajendavad grupiliikmeid määratlema teemasid spetsiifilisemalt, otsima hoolikamalt lahendusstrateegiaid ja pingutama enam lahenduste elluviimisel. Konflikt võib ajendada suuremat pühendumist, kokkukuuluvust, suhtlemist ja koostööd ning see võib taaselustada seiskunud gruppe. Oma rahulolematuse väljendamise ja lahendamise kaudu saavad grupiliikmed hinnata oma uskumusi, väärtusi ja arusaamu. Seetõttu võivad suulised konfliktid aidata kaasa isiksuslikule kasvule ning julgustada innovaatilisust ja loovust. Lahkheli
annaabi.ee 
