mõiste täidab vastava normi piires.“*34 Juriidiline diskurss Teatud ajas ja ruumis ja teatud tingimustel kujunevad faktilised olukorrad, kus juriidilisi küsimusi otsustatakse õigusnormide nõuetest lähtuvalt. Juriidiline diskurss peab võimaldama öelda: Mida kujutab endast sisuliselt õiguskorra raames sündiv lahendus? Mida kujutab endast õiguskorra raames mõistlik lahendusprotseduur? Reeglid: Sisemise põhjendamise reeglid – sisemine põhjendus kujutab endast transformatsiooni õiguse sees. Aluseks on subsumeerimise redutseerimine süllogismile. Tegemist on otsustusnormi konstrueerimisega – elulised asjaolud (väike eeldus) tuleb paigutada abstraktse faktilise koosseisu alla (suur eeldus) et veenduda õigusliku tagajärje rakendamise asjakohasuses. Tegu on protsessi kirjeldamisega süllogismi kaudu ja abil
avatus ei tähenda, et õiguslik oleks redutseeritav pelgalt praktilisele. Diskursiteooriad on protseduurilise iseloomuga. Võib eristada praktilise ratsionaalse diskursi alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on: a) sisemise põhjendamise reegel – so tüüpiline transformatsioon õiguse see – otsustamisnormi konstrueerimine ja selle kohaselt subsumptsioon; b) välise põhjendamise reeglid – see on õigusliku argumentatsiooni tegelik tegevusväli, mis esineb juriidilise diskursi mõttes järgmistes vormides: i) tõlgendamine; ii) dogmaatiline argumenteerimine; iii) pretsedendile viitamine; iv) üldine
annaabi.ee 
