õpilastele ülesannete lahendamise strateegiaid ja heuristikuid. Praktika näitab, et tõde jääb kuhugi vahepeale. Paljud probleemülesannete lahendamist uurivad teadlased on veendunud, et heuristikute praktiseerimine mitmesuguste probleemülesannete lahendamisel aitab kaasa õpilaste üldise probleemülesannete lahendamise oskuse arengule. Oluline on, et lahendamisega kaasneks õpilastel oma tegevuse teadvustamine ehk metakognitsioon. Viljakaks meetodiks üldise lahendusoskuse arenemisel on ainevaldkonna ülesannete jaotamine üldtüüpideks ja õpilaste treenimine nende äratundmiseks ja kasutamiseks. Lahenduskäikude ja –strateegiate õpetamiseks tuleb enam rõhuda heuristikute kasutama õppimisele. Õpilasi tuleb ühtlasi õpetada määrama ülesane lahenduse otsinguvälja selle jaotamisega alaprobleemideks, leidma analoogiaid tuttavate ülesannetega, liikuma võimalikule lahenduskäigule vastupidises suunas, asendama abstraktseid sümboleid
erijuhuna. Algaja käitub kui mehhaaniline tüüpülesannete lahendaja kes paneb arvud etteantud valemisse ise sageli mõistmata mida ta teeb. Professionaal aga alustab lahendamist üldsituatsiooni väljaselgitamisest. Sellele järgneb konkreetsete lahendusviiside otsimine. Lai üldettekujutus probleemist võimaldab tal liikuda ühelt üldistusastmelt teisele. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalusi. Tulemuslik meetod üldise lahendusoskuse arendamisel on osutunud ainevaldkonna ülesannete jaotamine üldtüüpideks ning õpilaste treenimine nende äratundmiseks. Ohtudeks on siin aga see, et tüüpülesannete lahendamise harjutamisel kipuvad õpilased toimima mehaaniliselt- pannes arve valemitesse ilma probleemisse süvenemata. Selleks, et õpilased õpiksid mõistma seda, mida neile on õpetatud ei piisa vaid sellest, et neil lastakse
annaabi.ee 
