Kuldreegel: üleval seisev norm tähistab alamal seisva normi, aga õiguse rakendamise käigus tuleb leida kõigepealt kaasuse norm ehk juhuse norm, mis siis antud ajahetkel on kõige sobivam ja loomulikult kehtiv (oleme leppinud et see asub all). See saab olema aluseks, kuna see peegeldab kaasust kõige paremini. Üleval olev norm on rahvusliku õiguskorra püramiidis ülevalpool ning formaalselt nullib ära all oleva normi. Kaasusenormist peame jõudma otsustamisnormini. Peame jõudma lahendusnormini läbi argumentide all oleva normini, mis paremini peegeldab tegelikkust. Normi kehtivuse kontroll on ühte kanti pidi formaalne kontroll, teist kanti pidi tekivad probleemid kas norm sisaldab ikka õigust. 1.2. ,,rakendamisküpsuse" kontroll. Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsele elulisele asjaolule peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnorm tuleb õigesti tõlgendada.
selles sisalduvaid fakte. Ka väheolulise asja üle otsustades seadust tõlgendades ja otsust teistele argumenteerides selgeks tehes öeldakse välja, mis on õigus selle situatsiooni kontekstis – seega tuleb ka siis normi korrektselt tõlgendada. Ka abstraktsed arutelud on võimalikud, kuid side tegelikkuse ei tohi seejuures kaduda nagu ka kaasuse lahendamisel. Normi tekst on kindel koht lahenduskäigu alguspunkti tähenduses, kuid kaasuse lahendamiseks tuleb ikkagi jõuda lahendusnormini. Õigusnorm lahendusnormina ei sisaldu objektiivses õiguses – objektiivses õiguses sisalduv norm on vaid pide lahendusnormi leidmiseks. Väärtusjurisprudentsi puhul on mõtlemises olulised asjade loomus ja tüüpilisus. Kui abstraktsed mõisted on suletud, siis tüüp on üsna keeruliselt defineerimisele alluv ning avatud. Õiguslikus keskkonnas viitab tüüp omamoodi keskpunktile, mis on õiguse/õiguse idee ja eluliste asjaolude vahel
annaabi.ee 
