muutujale omistatavat väärtust 1 või 0. Muutujate väärtustamisel omandab ka loogikafunktsioon väärtuse Elementaardisjunktsioon: üksik algterm või algtermide disjunktsioon Elementaarkonjunktsioon: üksik algterm või algtermide konjunktsioon Loogikavalemi keerukus: loogikavalemi koosseisus olevate algtermide arv Loogikavalemi sügavus: kõige pikem tehete ahel, mis tuleb läbida, et saada loogikafunktsiooni väärtus, pmst aeg, mis funktsiooni lahendmiseks kulub Mitteoluline muutuja: muutuja, millele omistatud loogikaväärtus ei muuda kuidagi funktsiooni väärtust Tõeväärtustabel: loogikafunktsiooni esitusviis, mis loetleb esitatava funktsiooni väärtused tabelisse korrastatuna kõikide argumentvektorite puhul Funktsiooni normaalkujude minimeerimine Disjunktiivne normaalkuju (DNK): elementaarkonjunktsioonide disjunktsioon Konjunktiivne normaalkuju (KNK): elementaardisjunktsioonide konjunktsioon
ÜLESANDED JUHISED Ülesannete eesmärk on kontrollida teadmisi ning nende rakendamise oskust erinevates situatsioonides. Osa eksamitöö ülesandeid on koostatud valikvastustega ülesannetena, mis põhinevad näiteks Põhiseaduse tundmisel või selle kasutamise oskusel. (Põhiseadus on eksami ajal kasutatav!) On ülesandeid (avatud küsimused), mille lahendmiseks on pakutud väljavõtteid dokumentidest, tabelitest jms. Ülesanded on grupeeritud ainekavas esindatud valdkondade kaupa, näiteks inimeste võrdsed võimalused ühiskonnas, majandusalased küsimused jne. Valdkonna sees on raskemaid ja kergemaid küsimusi. Püüa vastata esmalt neile küsimustele, mida sa hästi oskad, kuid kasutades kõiki eksamil kasutada olevaid lubatud abimaterjale, püüa lahenda siiski ka kõiki teisi. Mõnele küsimusele tuleb otsida vastust Põhiseaduse
tingimused nende realiseerumiseks inimeste, sotsiaalsete subjektide praktilises tegevuses. Nagu kultuur tervikuna, nii ka õigus osana kultuurist on selgelt ruumiline nähtus, kvalitatiivne tervik. Nimelt säärase terviku tasandilt tuleb määratleda ka tema ülesanne, mis kõige lühemalt öelduna seisneb iseenda, ehk teisisõnu, õigusruumi kujundamises ja pidevas uuendamises. Osana kultuurist kasutab õigus selle ülesande lahendmiseks ära kultuuriruumi vastava arsenali, sealhulgas eriti kommunikatsiooni ja integratsiooni mehhanismi. Samas loob õigus nende mehhanismide raames spetsiifilised, talle eriomased toimimisstruktuurid ja elemendid, millistes konkretiseeruvad tema kitsamad regulatiivsed eesmärgid ning mille abil lahendatakse madalamat järku, vahetult instrumentaalsed ülesanded. Järelikult nii õigusruumi kujundamisel kui ka instrumentaalset laadi
regulatsiooninormid ja luuakse tingimused nende realiseerumiseks inimeste, sotsiaalsete subjektide praktilises tegevuses. Nagu kultuur tervikuna, nii ka õigus osana kultuurist on selgelt ruumiline nähtus, kvalitatiivne tervik. Nimelt säärase terviku tasandilt tuleb määratleda ka tema ülesanne, mis kõige lühemalt öelduna seisneb iseenda, ehk teisisõnu, õigusruumi kujundamises ja pidevas uuendamises. Osana kultuurist kasutab õigus selle ülesande lahendmiseks ära kultuuriruumi vastava arsenali, sealhulgas eriti kommunikatsiooni ja integratsiooni mehhanismi. Samas loob õigus nende mehhanismide raames spetsiifilised, talle eriomased toimimisstruktuurid ja elemendid, millistes konkretiseeruvad tema kitsamad regulatiivsed eesmärgid ning mille abil lahendatakse madalamat järku, vahetult instrumentaalsed ülesanded. Järelikult nii õigusruumi kujundamisel kui ka
annaabi.ee 
