täisarvu (üks nendest on negatiivne, sest lahendite korrutis on negatiivne), mille korrutis on – 6 ja summa 1. Need arvud on –2 ja 3. Seega võrrandi lahendid on x1 2 ja x 2 3 . Vastus. x1 2 , x 2 3 . Näide 17 Lahenda parameetrit sisaldav ruutvõrrand. x2 – 8ax + 12 = 0 Lahendus: Antud ruutvõrrandis on muutujaks x ja parameetriks a. 1) Lahendame selle esialgu tingimusel a 0 . Vastavalt taandatud ruutvõrrandi x2 + px + q = 0 lahendivalemile 2 p p x 1,2 q 2 2 saame kirjutada x 4a 4a 2 12 ; x 4a 16a 2 12 . 2) Kui a < 0, siis x 4a 4a 2 12 ; x 4a 16a 2 12 . Lahendid kehtivad parameetri a suvalise väärtuse korral. BIRUUTVÕRRAND Neljanda astme võrrandit, mis sisaldab ainult tundmatu paarisastmeid, nimetatakse biruutvõrrandiks.
Lahendivalem geomeetriliselt Lubasime, et lahendivalemi leidmisest saab ka geomeetriliselt mõelda. Kuna meil on tegelikult juba ruutvõrrandi lahendivalem leitud, siis mingis mõttes on see polünoom muidugi tühi töö. Siiski aitab järgnev mõttekäik anda ruutvõrrandi lahendivalemi leidmise erinevatele etappidele ja seega ka lahendivalemile endale geomeetrilist intuitsiooni ning seeläbi ehk aitab valemit ja selle tuletust meeles pidada. Aluspunktiks on tähelepanek, et ruutvõrrandi lahendamine tähendab geomeetriliselt täpselt funktsioonide ning graafikute lõikepunktide -koordinaatide leidmist. Seda muidugi oskame teha ruutjuurt võttes ja vastuseks on .
annaabi.ee 
