Sellistel vanematel, minu arvates, võiks puududa õigused järglastele, sest järglaste saamise õigusega ja selle õiguse kasutamise ning realiseerimisega käib käsi- käes kohustuste võtmine maimukese eest hoolitseda. Alkoholisõltlased ei saa hakkama iseendagagi, rääkimata kellegi teise, kolmanda, neljanda.....eest vastutamisega. Jah, võib juhtuda, et üks kord, elu pahupoolega kimpus olevasse perre sünnib laps, siis tugevamad ühiskonna esindajad näevad ja püüavad, võibolla lahendavadki probleemi aidates pere õigele teele, või siis nagu enamasti, eemaldatakse laps negatiivsest elukeskkonnas lastekodusse. Järgnevast mina enam aru ei saa- kuidas on võimalik, et lootusetud ja oma elukombeid mittemuutvad kodanikud saavad lapsi üha veel ja veel. Elan vallas, kus tean kolme sellist perekonda, kus asi ei ole piirdunud ühe „õnnetu“ lapsega. Lapsi ongi neis peredes viis või enam. Kuidas võivad sellised hoolimatud isendid sigida vell ja veel?
õigusdogmaatikale raske vastu seista ja vastu vaielda. Vähemalt ratsionaalselt mõistetavas õiguspraktikas peaks see nii olema. Samal ajal ei saa õigusdogmaatika olla midagi kivinenut ja kui õiguspraktikas vaadatakse olemasolevast mööda, siis tuleb seda põhjendada ehk teisisõnu leida kehtivad argumendid. Õigusega on juba nii, et ka näiteks analoogiliste olukordade korduv regulatsioon võib olla kantud erinevatest eesmärkidest. Juristid lahendavadki eilseid kaasusi üleeilsete seaduste alusel. See tähendab, et õigusdogmaatika eesmärk ei saa olla olemasolevate lahendusjuhiste igavikustamine, kuid ka mitte olemasoleva kergekäeline tähelepanuta jätmine. 3. Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamise metodoloogiast NB! PS põhimõtteid me juba teame, kuid neid on ka vaja sisustada. Selleks on alljärgnev metodoloogia. Kuna põhiseaduse aluspõhimõtetel on regulatiivne toime, nad on siduvad, siis pole nende
annaabi.ee 
