teistsuguseid suhteid ja seoseid. Sellest tulenevalt ei pruugi aga lahendus meile sobida, sest lahenduskäik vastab hoopiski sellele ülesandele, mis lapse peas erinevaid fragmente kokku pannes sündis. Kuna ei mõisteta ülesannet õigesti, siis ei vasta ka lahenduse kava oodatule. On ka oht, et õpilane ei mõista ülesande tingimusi. See tuleneb sellest, et koolis pakutakse piiratud koguses üsna sarnaseid ülesandeid ja nende lahendamisviise. Siin aga võib öelda, et varmad on tekkima olukorrad, kus õige lahendus ei pruugi alati tähendada seda, et olukorda on õigesti mõistetud. Laps lihtsalt toetub tuttavale skeemile. Ka ei ole intellektipuudega lapsel mingi probleem liita suvalisi arve ülesandest, vaatamata seda, kas arvu taga on minutid või kilomeetrid. See tähendab, et nad sooritavad arvudega selliseid operatsioone, mida reaalselt sooritada ei saa
Kohanemine, millele on omased stabiilsed muutused indiviidi ja grupi teadvuses vastuseks keskkonna nõudmistele. Kohanemine võib viia või mitte viia indiviidi ja keskkonna vastastikusele harmooniale. Eristatakse kolme kohanemise tüüpi: sotsiokultuuriline, psühholoogiline ja majanduslik. a) psüühiline kohanemine kuulub sisemiste psüühiliste tulemuste hulka (nagu hea psüühiline tervis). Psüühiline kohanemine mõjutab isiksust, elumuutusi, probleemide lahendamisviise ja sotsiaalset toetust. See on seotud isiksuse paindlikkusega, internaalse kontrollkeskmega, rahuldavate inimsuhetega ning huumorimeelega, kuna välismaal ajutiselt oleva inimese psüühilised raskused on seotud elumuutuste suure hulga, üksinduse, stressi ning püüdega vältida probleeme. Kõige enam on uuritud just migrantide psüühilise kohanemise probleeme. Kokkupuude uue kultuuriga on stressirohke ning
annaabi.ee 
