jälgimisel märkame kõrvalekaldumisi sellest piirist, mida kaardil üldjoontes edasi annab 100 m samakõrgusjoon. Neis kohtades läänes, põhjas ja idas, kus kõrgustiku jalam on selgemini välja kujunenud, jääb ta 100 m samakõrgusjoonest väljapoole. Ulatuslikum on kõrgustiku piiresse jääv 100 meetrist madalam ala Elva ürgoru naabruses ning Kambjast lõuna pool, kus madalam, kuid siiski Otepää kõrgustikule omaselt künklik ja seetõttu tema piiresse loetav ala lahena tungib kõrgustiku siseosa suunas. Raskem on kõrgustiku piiri fikseerida kagus, kus selge-kujuline jalam puudub. Siin tuleb paratamatult kõrgustik piiritleda kokkuleppeliselt, arvestades 100 m samakõrgus- joont. See piir vajab täpsustamist maastikuliste uurimiste alusel. Mitmetel lõikudel tähistavad Otepää kõrgustiku piiri (või kulgevad paralleelselt selle läheduses) suured orgvormid, nagu Laatre, Rõngu ja Elva ürgorg läänes, Aarike- Tõravere ja
maakoore põrkserv allapoole kulgeva konvektsioonivoo tõttu poolviltu teise laama serva alla ja sulab vahevöös uuest magmaks..(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõnel juhul võivad naaberlaamade servad üksteise suhtes nihkuda, ilma et see juures tekiks eriti suurt vastastikust survet. Selliseks nihkeservaks on näiteks Põhja-Ameerika läänerannikus Los Angelese ja San Francisco piirkonnas olev San Andrease süvamurrang, mil lõuna pool jätkub California lahena. Selle murranguga on seotud mitmed meie sajandi laastavaimad maavärinad, sest kulgeb otse läbi San Francisco miljonilinna. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid Üleöeldust nähtub, et ookeane võib jagada noorteks ehk avanevateks (Atlandi tüüp) ja vanadeks ehk sulguvateks (Vaikse ookeani tüüp). Kui mingi ookean sulgub ka tema
annaabi.ee 
