Asutati 1. juunil 1971. Eesti esimene rahvuspark. Pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha. Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Põhja-Eesti rannikul asuvalt Lahemaalt leiab kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, männi-, põlis- ja pangametsi, loopealseid, klinti lõikunud kärestikulisi jõgesid ning geoloogia-, ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Palju on Soomest mandrijääga üle lahe toodud hiidrahnusid ja rändkive, millega on seotud rohkesti legende ja lugusid. 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja endise Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3
2.1 Lahemaa rahvuspargi piirid Lahemaa rahvuspark loodi 1971. aastal esimese omataolise kaitsealana tollases Nõukogude Liidus eesmärgiga kaitsta Põhja-Eesti iseloomulikke maastikke, rahva kultuuripärandit ning säilitada inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi esmaseks suuruseks oli u. 440 km². Hiljem on territooriumi lõuna suunas laiendatud ning praegu hõlmab see 725 km², sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd. Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa Põhja-Eesti lubjakiviplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70% pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning Kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel alal. Teravaks kontrastiks rahvuspargi metsade- ja sooderikastele osadele ning heaks näiteks kultuurmaistust on Harju ja Viru lavamaa kui Eesti ühed vanemad püsiasustusega alad. Lavamaade ja rannikumadaliku
Maastik Lahemaarahvuspark paikneb kahe maakonna (Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning nelja maastikulise rajooni (Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa) territootriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. Sajandi algul, tuletaves selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Jumida, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Rahvuspark oma tänastes piirides ulatub Lahemaalt märksa kaugemale, hõlmates ka osa Põhja-Eesti lubjaplatoost ning Kõrvemaa kõige põhjapoolsema ala. Ligi 70 % pargi territooriumist on kaetud metsaga, kusjuures metsasus on suurim rannikumadalikul ning kõrvemaal. Asustus on tihedam lubjaplatoodel ning rannaäärsteel aladel. Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal).
2.2. Põdrapere Juba 2005. aasta jahihooajal kogutud andmed viitasid muutustele seni vaid tõusuteel olnud põdrapopulatsioonis - ilmnes mitmete viljakuse näitajate langus. 19% analüüsitavast materjalis jääb teadmata looma vanus, kuna pole võetud alalõualuud. Tuleb ka ette eri vanuses loomad alalõualuu ja sigimisorganite kokku sobitamist. Rohkem ja paremat materjali saadi Pärnumaalt, Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Lahemaalt ja Viljandimaalt. Võrreldes eelmiste aastatega on möödas kõrge viljakusega populatsiooni tõusu faas. Arvatavasti on populatsiooni optimaalne tase ületatud. Võrreldes eri vanuses põdralehmade viljakuse muutusi Eestis, näeme kõikjal üht suunda - viljakuse langust. Kõige sagedamini sünnib üksikuid emaseid looteid ja kõige harvemini kaksikuid isaslooteid. Täpsem viljastuse aeg kestis 2006. aasta sügisel 32.-44. nädalani. Tipp-aeg oli 38. nädal.
Lahemaa jõed laskuvad klindiastangult kaunite jugadena rannikumadalikule. Eriti kaunis on Nõmmeveski juga ja Valgejõel (Lisa 5 pilt 9). Järvedest suurim rahvuspargis on Kahala järv, jõgedest suurimad on Lohja ja Käsmu. Lahemaa rahvuspargis on palju rabasi. Metsadest valitsevad Lahemaal okasmetsad. Ehteks on haruldaste pangametsade kiilud klindinõlvadel ning jõgede kanjonites. Jõgede kallastel leidub kitsate ribadena lammimetsa. Taimharuldusi leiab Lahemaalt suhteliselt vähe, olulisematest liikidest kasvab siin soomurakas ning siberi piimikas. Linde on Lahemaal kohatud 222 liiki. Sealt pesitseb arvukalt nii mere-, ranna-, niidu- kui ka metsalinde. Rannik on peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Keskkonnaamet) KOKKUVÕTE Töö alguses ma ei teadnud, et meie Eesti loodus on niivõrd eriline. Meie rahvuspargid on hinnatud turistidel vaatamisväärsusena
annaabi.ee 
