kogupindalaks 2009. aasta seisuga 72 500 ha, maismaa pindalast on metsa 70 %, soid 9 %, avamaid 21 %. 3.4.2 Kujunemine, muutused Eesti ala kaasaegne loomastik on kujunenud 10-12 aastatuhande vältel, pärast mandrijää ja mere taandumist. Sellesse looduse ajaloo küllaltki lühikesse vahemikku on mahtunud üleminek põhjapõdra-tundrailt laialehelistele metsadele metssea ja ürgse tarvaga ning litoriina-soodele põdra, kopra ja saarmaga. Neist aegadest on Lahemaale jäänud erinevate kohastumustega liike alates siilist, mutist ja nahkhiirtest ning lõpetades suurkiskjate ja põdraga. Põhjapõder seevastu kadus arvatavasti u kuus-seitse ning tarvas ja metshobune u kolm tuhat aastat tagasi. Lendoravat, keda veel leidub peamiselt Kirde-Eestis, pole Lahemaal pärast 1960ndaid enam nähtud. Ameerika mink tõrjus ühest viimasest pelgupaigast 1990ndail välja euroopa naaritsa. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras
vilja vaheldussüsteem. Kartulikasvatusega seoses vähenes ka näljahäda. Majanduse areng 1870-1914 XIX sajandi ja XX sajandi vahetusel arenes Eesti majandus kiiresti, kujunesid majanduslikud eeldused Eesti iseseisvumiseks. Transport Tavatranspordiks olid ikka postitõllad ja hobuvankrid. Merelaevandus Kasutati valdavalt purjekaid. Oli purjelaevanduse tõusueag. Laevaehitus koondus Häädemeestele ja Lahemaale. 1864 avati Heinastes merekool. Väljarändamisaeg Ameerikasse tingis vastavate laevade ehitamist. Eesti esimene purjekas, mis Ameerikas ära käis oli "Matador." Raudtee Suured muudatused Eesti majandusse tõi raudteeliinide väljaehitamine, mis kindlusras regulaarse ühenduse Venemaa turuga. 1870 valmis Balti raudtee Paldiskist Peterburgi ning liinid Tapa- Tartu-Valga-Riia ja Tapa-Võru Pihkva. XX sajandi algul valmis tee ka liinil Tallinn-Haapsalu.