Kaspia meri on omapärane ega sarnane teiste meredega. Ta asub nõos Kaukaasia helesiniste mägede ja Karakumi kollase liivakõrbe vahel. Suurim laht on Kara-Bogaz. Suurimad sadamad on Bakuu, Mahhatsakala ja Krasnovodsk. Võimas Volga jõgi muudab vee magedaks ja kollaseks. Asustab mere oma kaladega, mõjustab ilmastikku, juhib hoovuste ringlemist. Põhja-Kaspia see tähendab Volga deltat, väikesi vetikaid tähis lahekesi, see tähendab kalu ja hülgeid. Talvel see tähendab jääd, mida Iraani kallas ei tunne. PILT KASPIAST
liivakõrbetes Taimi on kõrbes väga erinevaid. Neist mitmed on üsna omapärase kuju ja huvitavate võimetega. Kõige tavalisem nähtus on lehepinna vähenemine, mille tagajärjel real juhtudel on lehed täielikult kadunud. Näitena võib siin tuua dzuzguuni - liivakõrbes elunevate põõsaste tüüpilist esindajat. Teistel kõrbeasukatel on lehed muundunud asteldeks. Eriti hästi avaldub see liivaakaatsial. Selle taime lehevars, millel asub mõni paar lahekesi, on naasklikujuline ja alusel kahe teravikuga, mis arenevad abilehtede asemel. Algul kannab selline lehevars ka lehti, hiljem langevad need aga ära ja taim elab kõige palavama aastaaja üle lehtedeta. Liivakõrbe põõsastel ja mõnedel sügavamast, niiskemast liivakihist vett ammutavatel rohttaimedel on pikad juured, mis teataval sügavusel on asetunud horisontaalselt, andes hulgaliselt harusid. Teisiti käituvad küllalt arvukad kevadtaimed, mis asustavad liivakõrbeid.
Pinnahoovus kulgeb põhjasuunda kiirusega 0,7 sõlme, oktoobrist augustini võib esineda triivjääd. 4. Bosporuse väin ühendab Musta merd Marmara merega, eraldab Euroopat Aasiast (Väike-Aasiast). p 16,2 miili l 0,4 2 miili lvs 33 80 m Lõunasuunalise pinnahoovuse kiiruseks on 3,4 sõlme, põhjahoovus suundub põh-ja, saavutades kitsustes kiiruseks 4 6 sõlme. Tänu oma liigendatusele leidub väi-nas arvukalt lahekesi, kus leidub ohutuid ankrukohti. Ühes sellises suuremas lahes Kuldsarve lahes, asub Istanbuli sadam. Bosporuse väin on laevatav aastaringselt, kusjuures liiklus toimub ööpäevaringselt. Väina Musta mere poolses osas esineb tihti udu keskmiselt 80 päeva aastas. Väina läbimisel kasutatakse lootsi. 5. Dardanellide väin ühendab Marmara merd Egeuse merega, eraldab Euroopat Aasiast (Väike Aasaiast). p 64,8 miili l 0,7 10 miili
annaabi.ee 
