pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele Dizzy Gillespie’ närvilist stiili. Ei möödunud kaua aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja jahedamas maneeris. Uus vool oli jälgitav ka John Lewise klaveriimprovisatsioonides ja arrenžeeringutes, mida Tadd Dameron kirjutas neljakümendate lõpus Gillespie’ bigbändile ja erinevatele väikestele koosseisudele. Muusikaajaloo esimesed cool džässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast, esitatud koos Charlie Parkeriga, ja John Lewise klaverisoolo Dizzy Gillespie’ Pariisi kontserdil. Miles Davise, John Lewise ja Tadd Dameroniga saab alguse stiil, mida
Loobuti ka hoogsalt edasirühkivast rütmist. Ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed jooned, ei lepita enam sellega, et jazzmuusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. Teostati pööret tõsise muusika suunas. Selline trend ilmnes esimesena trompetist M iles D avis'e ( 1926-1991) mängus. Noorukina mängides aimas ta järele Dizzy Gillispie "närvilist"stiili,eim öödunud aga kuigipalju aega,kui ta hakkas puhuma lahedamas ja "jahedamas" maneeris. Tema omapärane suhtumine jazzmuusikasse ei saavutanud mitte kohe täit tunnustust. Laia publiku teadvuses oli trompet ikkaveelsäravatoonigajõulineinstrument. Davis'e sametinetrompetitoonoliebaharilikja võõrastav. Kuid küsimus polnud ainult toonis. Uudsed olid ka tema improvisatsiooniprintsiibid ( läbiminevad akordid, toetumine mitteakordinootidele, omapärased alteratsioonid).
Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed jooned, ei lepita enam sellega, et jazzmuusika on ainult ajaviide ja meelelahutus. Teostati pööret tõsise muusika suunas. Miles Davise, John Lewise ja Tad Dameroniga saigi alguse "Cool Jazzi" ajastu. Selline trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davis'e ( 1926- 1991) mängus. Noorukina mängides aimas ta järele Dizzy Gillispie "närvilist" stiili, ei möödunud aga kuigi palju aega, kui ta hakkas puhuma lahedamas ja "jahedamas" maneeris. Tema omapärane suhtumine jazzmuusikasse ei saavutanud mitte kohe täit tunnustust. Laia publiku teadvuses oli trompet ikka veel särava tooniga jõuline instrument. Davis'e sametine trompetitoon oli ebaharilik ja võõrastav. Kuid küsimus polnud ainult toonis. Uudsed olid ka tema improvisatsiooniprintsiibid ( läbiminevad akordid, toetumine mitteakordinootidele, omapärased alteratsioonid).
annaabi.ee 
