Põhjus võibki olla selles, et nad tahavad lihtsalt rohkem tähelepanu saada, ning sõprade seas ,,lahedad" olla. Minu arust see asjadega teiste ees uhkeldamine ei too head kui sellega üle piiri minna. Natukene ehk tohib ikka uhkustada, kuid tuleb tunda piiri, et kust maalt see häirivaks muutub. Vaevalt keegi viitsib koguaeg kuulata kellegi uhkeldamist. Minu arust põhilised uhkeldamise põhjused ongi tähelepanu puudus ja vajadus tunda end teistest paremana ja lahedamana. Tegelikult on see lihtsalt naeruväärne. Tuleb osata mõõdukalt seda teha, ilma, et see häirivaks muutuks.
mõjutab neid seda tegema. Inimesel tekib kartus ennast väljendada, sest kõike mida ütled või teed, kohe kritiseeritakse. Selle tagajärjel lapse maailmapilt muutub aina väiksemaks ja loovus ei arene. Hiljem hakatakse kaebama koolis olevate õpetajate peale, nagu nemad takistavad lapse arengut ja on probleemi allikaks. Koolis käimisega tekib probleeme mis tõmbab vanemate tähelepanu mis varsti võib muutuda rutiiniks. Tänapäeva noored kujutavad ette, et ennast kõige lahedamana ja isikupärasena hoidmine viib elus edasi. Ma olen arvamus, et suurimaks mõjutajaks on kodu. Kõik mis toimub kodus ja kuidas vanemad üleskasvatavad oma lapsed. See on koguaeg olnud nii ja jääb ka nii olema. Vanemad ei leia piisavalt aega, et tegeleda lastega. Vanemate ja lapse vahel sideme loomine on väga tähtis, sest see annab nii vanematele ülevaate oma lapse tegevustest ning laps selle tagajärjel ei kaldu valele teele kuhu tavaliselt
Säärane asjade tõelisest seisukorrast erinev kõneviis paistab Liivimaal traditsiooniliseks saanud olevat, kui isandad (pärastisel ajal ka vasalkonna järeltulija rüütelkonna esindajad) ülemusele või muidu avalikult maa ja pärismaalaste asjus seletust annavad. Ainult see komme jäi lõppude lõpuks paavstide vabadusetõotustest ja -nõudeist pärismaalastele Liivimaal. Selge on, et kui paavstide esiotsa avaldatud nõudmised teostust oleksid leidnud, olukord eesti rahvale lahedamana oleks kujunenud ja ühtlasi - kristlikumana. 1343.-1345. a. sündmused ei suutnud rahvast võõrast ikkest ja rõhumisest vabastada, nõrgendasid aga eestlasi tunduvamalt kui nende vastaseid, iseäranis kui arvesse võtta Preisi ja Liivi ordu karistussalkade rahva hävitamist ning külade laastamist. Kuna vastasel kosumisvõimalused pärast neid sündmusi soodsamad olid, puudusid nad eestlastel õieti täiesti.
annaabi.ee 
