Tänu sellele langeb keharaskuse koormus valusale puusaliigesele mitte vastava nurga all (angular placement) vaid vertikaalselt. Artrogeenne kõnd (kange puus, põlv) (artrogeenne lad.k. liigestekkene) Artrogeenne kõnd võib tekkida liigese jäikusest, lõtvusest või deformatsioonist ning see võib olla valulik või valuvaba. Kui puusa- või põlveliiges on kulunud, või kui põlv on hiljuti eemaldatud lahasest, tõstetakse vaagent vastasjala üleliigse hüppeliigese plantaarfleksiooni abil ning kange liigesega jalg viiakse ette koonusliikumisega (circumduction). Tänu jäigale puusale või põlvele tõstab patsient tervet jalga põrandast kõrgemale. Vastav liigutuse kaar (koonusliigutus) aitab haige jala ülestõstmist vähendada. Tänu puusa, põlve või mõlema liigese vähesele painduvusele erineb mõlema jala kõnnipikkus.
Kontrollige lahase pikkust tervel jäsemel ja painutage otseks. Seejärel saab lahase vigastatud jäsemele panna ning sidemega fikseerida. Käeluumurru korral tuleb käsi täiendavalt kolmnurkse rätikuga kaela riputada. Papplahas Ruumi kokkuhoiu mõttes sirgete plaatidena hoitav lahas lükatakse vigastatud jäseme alla ja painutatakse renniks. Käelahase saab küünarliigese jaoks täisnurkseks vormida. Erinevalt SamSplint lahasest ei saa papprenni pikkust ja kuju muuta ning seetõttu tuleb vajaduse korral kasutada polstrit. Valmis renn fikseeritakse juurdekuuluvate kinnitustega. Igasuguse lahase panemise järel tuleb jäseme verevarustust kindlasti regulaarselt kontrollida. Venituslahas Jäsemete luumurdude korral (→ ptk „Jäsemevigastused“) tuleb peale haavade eest hoolitsemise vigastatud jäse ka venituse all fikseerida.. Venituslahaseid, nagu näiteks Thomase lahast (Thomas
annaabi.ee 
