taimetoitainete abil orgaaniline aine, mida kasutavad muud organismid. Aineringe lõpus labuneb orgaaniline aine mineraalaineteks, süsihappegaasiks ja veeks. Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik. Ka jäätmete lagunemine on osa aineringest. Orgaanilisi jäätmeid on palju, nt köögijäätmed ja haljastuspraht. Ka paber, nahk, puit, reoveesete, loomaväljaheited ja osa ohtlikest jäätmetest on orgaanilised. Mõnes neist võib tekkida keskkonna ohtlike lagusaadusi. Biokäitluse eesmärk võib olla kas komposti saamine või prügila orgaanilise koormuse vähendamine, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, tekib prügilagaasi vähem, nõrgvesi on lahjem, laseme stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning orgaaniline aine tuleb lagundada ka siis, kui biokäitlusesaadustest tulu ei saada. Kõige tavalisem
90% etanoolis. Lõhnaõli kasutatakse väga väikestes kogustes. Desodorandid (lõhnaärastajad) on mõne viimase aastakümne jooksul väga moodi läinud. Nimelt tekib nahal higi, mille komponentide oksüdeerumisel ja bakteriaalsel lagunemisel moodustub mitmesuguseid halvalõhnalisi aineid. Desodorantide üheks põhikomponendiks on desinfitseerivad ained, mis ei lase bakteritel areneda. Teiseks sisaldavad desodorandid komponente, mis seovad halvalõhnalisi lagusaadusi . Kolmandaks sisaldavad desodorandid tugeva ja karge lõhnaga lõhnaaineid, mis peidavad pahalõhnaliste ainete jäägid. Nad võivad sisaldada ka aineid, mis vähendavad higi eritumist (antiperspirante). Desodorante toodetakse kõige sagedamini aerosoolballoonides, kuid ka tualettvee, puudrite ja pliiatsitena, millega töödeldakse kõige enam higistavaid kehapiirkondi. Muidugi on desodorandid ajutine abivahend. Põhiline on ikkagi hoolikas ja sage pesemine.
muldadel kanduvad lahustavad ühendid laskuva veevooluga allapoole. Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Mulla ülaosa vaesub mitmetest elementidest (Ca, Mg, Fe, K), suureneb mulla happesus ning kujuneb valkja värvusega leetehorisont (E horisont). Osa lagusaadusi ning mulla ülaosast pärinevaid peenemaid mineraalosakesi kuhjub aga sügavamale, kus moodustub sisseuhtehorisont (B horisont). Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Ka osa Eestimaa muldadest on kujunenud leetumisprotsessi tagajärjel. Laialdasemad leetunud muldade levikupiirkonnad asuvad Lõuna-Eestis, Peipsi järve ääres ja Vahe-Eestis.