mükoriisaseente elutingimuste halvenemisega seoses mullastiku muutustega. Eestis seda siiani tähele pandud pole. Olulisem on lageraie ja intensiivse harvendusraie mõju metsaseenestikule, aga ka metsade mineraliseerimine. Teadaolevalt hävib sellega suur osa puude kasvuks vajalikust mükoriisaseenestikust, mis taastub aeglaselt ja osaliselt (koos noore metsa kasvuga) ligidastelt aladelt (s.t. keskealisest või vanast metsast) kanduvate seene-eoste abil. Samas hävivad antud kohas jämedamal lagupuidul kasvavad liigid, mille naasmine on vähetõenäoline sobivat substraati kas ei teki üldse või alles pikema aja pärast. Sellist ohustatust aitab leevendada lageraiete suuruse piiramine ja küllaldane hulk kaitsealasid (nende sihtkaitsevööndid ja reservaadid), mis peavad 13 olema küllalt hajusalt, s.t. üksteisest mitte liiga kaugel. Praegu Eestis kujunev olukord peaks (tulevikus) andma mõistliku kompromissi
Eosloomad Keerulise arengutsükliga ja sigimisvormide vaheldumisega ainuraksed. Paljud eosloomad tekitavad haigusi, näiteks koktsidioose (loomadel küülikud, kanad, sead), sh. toksoplasmoosi (võib saada kassidelt, munadest) ja malaariat (teatud liiki sääsed levitavad). Uuema süstemaatika järgi kuuluvad eosloomad mitmetesse teistesse algloomade rühmadesse. Limakud: seente ja amööbide omadustega rühm Vabalt elavate heterotroofsete organismide rühm. Elavad lagupuidul, mullal, rohttaimedel, muul orgaanikal -- neid võib leida praktiliselt kõikjalt, kus on orgaanilist substraati. Elutsükkel on mitmefaasiline: spoori idanedes tekib amööb või viburlane. Haploidne ja mikrosoopiline olend liigub, kasvab, paljuneb, toitub bakteritest, eostest. Sügogenees -- kaks kokkusobivat rakku ühinevad, tekib diploidne rakk. Diploidne rakk muutub hulgatuumaliseks plasmoodiumiks. Tuumad jagunevad, kuid rakud mitte -- nii tekib hulgatuumaline
annaabi.ee 
