Tänu polariseerunud osakestele on katoodi juurde tekkinud tugev elektriväli (+ ja on väga ligidal), tekib külmemissioon. See pole veel läbilöök aga kuna on elektronid, siis analoogiliselt gaasile tekivad laviinid. Lahendus on siis kui on tekkinud plasmakanal. Vaatlused on näidanud, et plasmakanal tekib gaasilisse kanalisse, mille tekkeks: 1) Laviini peas olevad elektronid põrkuvad vastu vedeliku molekule, mis võob molekule lõhkuda. Vedeliku laguprodukti tulemus on gaas. SEE OLI ELEKTRILISE LÄBILÖÖGI TEOORIA. 2) Moodustunud sillakese juhtivus võib olla suur: suur vool temperatuuri tõus vedelik aurustub gaasiline kanal vedeliku aurust. SEE ON VEDELIKU SOOJUSLIKU LÄBILÖÖGI TEOORIA Suurte vahemike korral moodustuvad striimerid nagu gaaslahenduse korral. Ka tugevas elektriväljas võib lahendusele eelneda koroona. 16. Läbilöök barjääri puhul
distantsi- ja finišiosa. Stardis ja finišis ületab tavaliselt sõudjate tõmbesagedus distantsil kasutatava tõmbesageduse. Energia saadakse siin peamiselt anaeroobsete energiatootmisprotsesside arvelt, sest töötavad lihasrakud ei saa piisavalt hapnikku ATP resünteesimiseks. Anaeroobse energiatootmise ajal kasutatakse peamiselt glükogeeni-varusid. Anaeroobse energiatootmisega kaasneb aga laguprodukti – laktaadi teke, mille edasise kuhjumisega kaasneb lihasvalu, mistõttu sportlane on sunnitud vähendama lihaskontraktsiooni võimsust ja intensiivsust. Distantsi jooksul toodetakse energiat aga põhiliselt hapniku juuresolekul, seda energiatootmismehhanismi nimetataksegi aeroobseks. Aeroobne energiatootmismehhanism on peaaegu 18 korda efektiivsem kui anaeroobne energiatootmine ja temaga ei kaasne laktaadi kuhjumist. Anaeroobne energiatootmine on aga palju kiirem ja
kahjustused blokeerivad replikatsiooni). Temperatuuritõusu tunnetamine toimub nii otseselt kui ka denatureerunud ja valesti volditud valkude rakku akumuleerumise kaudu. Paljusid raku toitumisega seotud stiimuleid tunnetatakse samuti kaudselt, nende mõju kaudu raku metabolismile. Näiteks ammooniumi olemasolu tunnetatakse glutamiini ja -ketoglutaraadi rakusisese kontsentratsiooni kaudu. Enamuse kataboolsete radade puhul kontrollib substraadi või selle laguprodukti olemasolu rakus seda, kas vastava raja geenid avalduvad või mitte. Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. Signaalne transduktsioon Lisaks rakusiseselt tunnetatavatele stiimulitele on neid, mida tunnetatakse rakupinnal. Sel juhul on tegemist
annaabi.ee 
