Toorhuumus tekib halbades lagunemistingimustes. Tavaliselt vastab orgaanilise aine hulk maapinnal 5-8 aasta varise hulgale. Toorhuumus kujutab endast halvasti lagunenud metsavarist, mis on seeneniitidega tihedalt läbi põimunud ning asub tavaliselt viltja vaibana mineraalmullal, kusjuures üleminek järgmiseks horisondiks (tavaliselt E) on järsk. Moor-tüüpi metsahuumus koosneb tavaliselt kuni kolmekihilisest metsakõduhorisondist, mille tüsedus kõigub vastavalt lagunemistingimustele 3-10cm. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja seega mull-tüüpi huumuse moodustumist soodustavad mitmed alusmetsapõõsad (sarapuu, toomingas, kuslapuu, pihlakas jne.) mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn. laialehised rohttaimed (naat, kopsurohi, seljarohi, metspipar, lõhnav varjulill jt
huumuskihi vahel olla ka veel hästi lagunenud, fermentatiivne O3 horisont (amorfne, struktuuritu mass, mis läheb järk-järgult üle A-horisondiks). Mineraalne huumushorisont on moder-tüüpi metsahuumuse puhul tavaliselt vähehuumuslik, fulvaatne, happelise huumusega. Mullaprofiilis esineb enamasti leetumise tunnuseid. Enamus orgaanilistest ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti, mis viitab pidurdunud lagunemistingimustele. Varise lagundamisel võtavad ka siin osa mitmed mesofauna esindajad, kuid vihmaussid praktiliselt puuduvad. Teistsugune on ka mikrofloora koostis: bakterite asemel on enam esindatud seened. Moor e. toorhuumuslik huumusprofiil kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel (liivadel) lämmastikuvaese varise lagunemisel (enamasti okaspuumetsades, toitainetevaestel, sageli liigniisketel muldadel)