ainetega (õhuhapniku, hapete, leelistega jm.). Mida kiiremini reageerib metall teiste elementidega, seda kiiremini see puruneb. Metallide keemilist purunemist nimetatakse korrosiooniks. Metallid, mis tugeval kuumutamise ei oksüdeeru, on kuumuskindlad e. tagikindlad. Niisugusest metallist valmistatakse kõrgel temperatuuril töötavaid detaile. Metallide korrosioonikindlust hinnatakse pindalaühiku kohta ajaühikus lagunemisproduktideks muutuva metalli massi järgi [kg/mm² s]. Tehnoloogilised omadused Füüsikalised, keemilised ja mehaanilised omadused määravad metallide tehnoloogilisuse, s.t. töödeldavuse. Valatavus. Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus, kahanemine ja likvatsioon. Vedelvoolavuse all mõistetakse metalli võimet täita vormi ja kopeerida selle kuju. Vedelvoolavus oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest teguritest
· Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega
«Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. (1:§11) o Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. o Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 1 Radoon Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv,
annaabi.ee 
