vahele tekivad sidemed. Sidemete tekkimise hetkel ereldub energiat. Molekulaarsete (polaarsete) ainete dissotsatsioonil toimub vee molekulide mõjul lahustatava aine molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat. Kui kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluv energiahulk on suurem ioonide hüdraatumisel eralduvast energiahulgast, siis toimub ainesse energia neeldumine ja lahus jahtub (endotermiline protsess). Kui ioonide hüdraatumisel eralduv energiahulk on suurem kristallvõre või molekuli
(hüdraatumine) ja nende vahele tekivad sidemed. Sidemete tekkimise hetkel ereldub energiat. Molekulaarsete (polaarsete) ainete dissotsatsioonil toimub vee molekulide mõjul lahustatava aine molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat. Kui kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluv energiahulk on suurem ioonide hüdraatumisel eralduvast energiahulgast, siis toimub ainesse energia neeldumine ja lahus jahtub (endotermiline protsess). Kui ioonide hüdraatumisel eralduv energiahulk on suurem kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluvast
pinnal koos elada. Muidugi tekivad erimeelsused. Suurematest kajastatakse päevast päeva meedias. Väiksematest on kuulda vähem, sest tihtipeale on sellised vägagi isiklikud. Näiteks perevahelised tülid, mis tekivadki enamasti iseloomude erinevustest. Kuna me kõik oma elu jooksul muutume, võime üks hetk ka oma lähedastele mingil määral vastu käima hakata ning selle tagajärjel lagunebki side inimeste vahel. Kui vaadata suuremaid konflikte, sõdasid, siis miks neid üldse peetakse? Nad ei too ju kasu mitte mingit aspekti arvesse võttes. Enamasti on põhjustajaks üks inimene või grupp, kes proovib oma võimu näidata. Tundub, et nende silmis loetakse võimu suurust selle järgi, kui palju inimesi suudetakse siit maapinnalt minema saata
Hahni ja Strassmanni tuumade lõhustumise katsetes annab neutron aatomituumadele üle energiat. Oma neutraalsuse tõttu suudab ta tungida tuuma ja kutsuda esile selle võnkumise. Tuum omandab lühiajaliselt hantli kuju, mis on mõnikord täheldatav veetilkade ja suurte seebimullide juures. Tuuma osad võivad tuuma kitsamast kohast nii palju kaugeneda, et tuumajõud jäävad elektrilistest tõukejõududest väiksemaks, ja tuum lagunebki osadeks. Lõhustuvad ainult suurte koostisosakestega tuumad. Suure massiarvuga tuumad Ainult sel juhul saab küllalt osakesi kaugeneda "hantli" kõige kitsamas kohas väljapoole tuumajõudude mõjupiirkonda. Seega on tuumade lõhustumine võimalik ainult suure massiarvuga tuumade puhul. Tuumaelektrijaamades lõhustatakse uraani 235U sellel on looduslike elementide hulgas kõige enam prootoneid.
Pärast lõõmutamise esimest staadiumi on ka võimalik ahju kiiresti jahutada temperatuuril 730-750° ja seejärel aeglaselt 20-30 tunni vältel temperatuurini 700°. Seejärel võetakse kastid ahjust välja ja jahutatakse õhus. Üldine lõõmutamise kestus (koos kuumutamisega) oleks 50- 100 tundi, s.t. kaks kuni neli päeva. Aeglasel jahtumisel temperatuuriintervallis 750-700° (seda 1õõmutamise osa nimetatakse 1õõmutamise teiseks staadiumiks) lagunebki austeniit ferriit-tsemenliitseks seguks ja tsementiit samaaegselt rauaks ja grafiidiks. Tempermalmi 1õplik struktuur sisaldab grafiiti ja ferriiti. Tempermalm on kallis materjal, sest tema lõõmutamine kestab kaua ja maksab küllaltki palju. Tempermalmist valandeid kasutatakse siis, kui vajatakse löögile töötavaid keeruka kujuga 3 detaile. Hallmalmist neid detaile va1mistada ei saa selle rabeduse tõttu, terasest töödelda on
saprotroofid e. lagundajad Need organismid toituvad vaid surnud orgaanilisest ainest ja on, vaatamata sellele, et neid vahest asetatakse autotroofide ja heterotroofide kõrvale kolmandaks ökoloogiliseks grupiks, tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe. Näiteks: ● enamus seeni ● enamus baktereid ● osad loomad Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt tselluloos ja ligniin) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid, tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni. Lagundajatele on ajalooliselt pööratud ja pööratakse siiani teenimatult vähe tähelepanu, kuna
annaabi.ee 
