suurimate hulka. Lisajõed toovad setteid ning muda. Üleujutused Amazonase jõe kallastel võivad kesta kuid. Mullastik Mullad on enamasti vanad. Lähtekivim on sügavasti murenenud, sest temperatuuri kõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Mullastik on raudoksiidist punane, happelised ning mineraalaine ja huumuse vaesed. Et muld tekiks on vaja rohkelt sooja, niiskust, et lagundajatel oleks soodne seal elada, kiiret ainevahtust ning mineraalainete väljauhtumist ei toimuks. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire, selle pärast on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid.
- niiskusvarude säilitamine - koorimisega kobestame mulla pinda, mistõttu kapillaarne veetõus ei ulatu maapinnani ja väheneb niiskuse kadu, samal ajal aga tungivad sademed suhteliselt kergesti mulda (ei voola mööda mullapinda ära) - niiskes keskkonnas toimub taimejäänuste lagunemine kiiremini - mulla pinna kobestamine. Kobestamisega õhustame mulda ja loome mullas soodsa reziimi taimejäänuste lagundamiseks, lagundajatel bakteritel on nii õhku kui vett - koorimine suurendab sademete mulda filtreerumist (2,5...3,2 korda) - loob soodsas tingimused mulla käärimiseks ja vihmausside säilimiseks (vihmausside elutegevus intensiivistub kuna toit ja niiskus on olemas) - vähendab energiakulu järgneval sügiskünnil (kuni 38%) - parandab mullastruktuuri ja tagab künniviilu parema murenemise järgneval sügiskünnil KÜNDMINE Mulla pööramise ülesanded:
annaabi.ee 
