kuna selle seedimine on kergem ja saadav energiakogus suurem. Redutsendid e. saprotroofid e. lagundajad Need organismid toituvad vaid surnud orgaanilisest ainest ja on, vaatamata sellele, et neid vahest asetatakse autotroofide ja heterotroofide kõrvale kolmandaks ökoloogiliseks grupiks, tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe. Näiteks: ● enamus seeni ● enamus baktereid ● osad loomad Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt tselluloos ja ligniin) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid, tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni.
halobacterium. Valgusenergiat kasutavad ATP sünteesiks siis, kui kk-s hapnikusisaldus langeb ja hapnikuseoseline membraanse hingamisega ATP süntees pole võimalik. Haloarhed elavad soolases vees ja seal lahustub hapnik kehvasti. Keha ehitavad üles orgaanilisest ainest. Seega on nad fotoorganoheterotroofid. 7 Rikastuskultuurid. Kui soovitakse loodusest isoleerida mõne konkreetse toitumistüübi esindajat või teatud aine lagundajat, siis võiks kasutada rikastuskultuuride meetodit. See tähendab seda, et mikroobide allikana kasutatakse mingit materjali (muld, vesi, õhk) kus otsitavat mikroobi võiks leiduda. Seda materjali külvatakse söötmele, mis võiks soodustada nende mikroobide kiiret paljunemist ja inkubeeritakse tingimustes, mis peaks seda võimaldama. Kui soovitakse isoleerida aeroobseid baktereid, siis rikastatakse aeroobsetes tingimustes, kui anaeroobseid, siis anaeroobsetes.