kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad.
tulemusena tekivad mulla horisondid. Mullatekke oluliseks mõjuriks on kliima, mis kujundab mulda sademete, atmosfäärigaaside, veeauru ja päikesekiirguse kaudu. Esineb otsest mõju, 11 mis avaldub kliimaelementide vahetu tegevusena ja kaudset, mille puhul toimub muutus taimsete ja loomsete organismide kaudu. Taimestiku koosseis, varise hulk, selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom ja bioloogilisse aineringesse võetavate elementide arv sõltuvad kõik kliimast. Pinnamood mõjutab mullateket kaudselt, näiteks kallakulistel aladel võib esineda ligniiskust ning lõunapoolse nõlva muld saab rohkem otsest päikesekiirgust. Mulla vanus on see aeg, mis kulub lähtekivimi muutmiseks mullaks pikaajalise mullatekkeprotsessi tagajärjel. Eesti mullad on noored (2000-4000 a), võrreldes maailma muldadega (10 000- 13 000 a)
annaabi.ee 
