AGROÖKOSÜSTEEMI ERINEVUS LOODUSLIKUST • Toiduahelad lühemad ja vaheastmeid vähem kui looduslikes ökosüsteemides Selle tagajärjeks: • ruumiline struktuur vähem kompleksne • väiksem liigiline ja geneetiline mitmekesisus • palju väiksem varieteetide mitmekesisus kui vabalt elavatel liikidel • lihtsustunud toitumisvõrgustik ja väike troofiliste tasemete arv (3...4) • Vähe orgaanilist materjali jõuab laguahelani • Mulla huumusesisaldus väiksem • Puuduliku iseregulatsiooni tõttu on reguleerija rollis inimene Põllumajanduse mõju elustikule ja produktsioonile AGROÖKOSÜSTEEMI PRODUKTSIOON • Sõltub väga paljudest teguritest: taimeliik, kliima, mullaomadused, toiduahela konsumendid, aineringete kulgemise kiirus, taimede fotosünteesi intensiivsus, temperatuurioptimum, jne. • Saagikoristusega siseneb inimene toiduahela esimesesse astmesse
loomse toodangu saamise huvides. Karjamaad, kalatiigid.. loodud inimesepoolt saagi saamiseks. Agroökosüsteemide hulka kuuluvad nii tasakaaluliselt majandatavad pärismaise elustikuga pärandkooslused (heinamaad, metsad, veekogud) kui ka intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud ja aiad, introdutseeritud või aretatud koduloomadega karjamaad ja veekogud (näiteks kalatiigid). 6.1. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. – vähe orgaanilist ainet jõuab laguahelani. Iseregulatsiooni puudulikkuse pärast on reguleerijaks inimene. Mulla huumusesisaldus väiksem. – Primaarne energiaallikas –päike. Aineringe ja energiaülekanne. Kliimatingimuste mõju. Populatsioonide arvukuse kõikumised vastuseks keskkonnategurige mõjule. - kliimatingimuste mõju. Kultuurtaimede suhtl. väike ökol. amplituud. Lühiealisus. Üherindelisus. Toitaineid mullas tarbitakse rohkem kui tagastatakse. Iseregulatsioon puudulik. Väike kohanemisvõime. Aine ja energiaülekanne
annaabi.ee 
