saba, ründab seda ja seega pääseb lagrits ainult sabanaha kaotusega (see tuleb tal kergelt ära). Hiljem kärbub ka saba ja nii ongi üsna paljud lagritsad ilma sabata. Võib kergesti segamini ajada mõne hiire või rotiga, kui valge tutiga saba näha pole ja valgust eriti peale ei paista. Käitmine Iseloomult on lagritsad uudishimulikud ja tulevad sageli inimesi uudistama. Seetõttu ei ole neid raske kohata seal kus neid esineb ning nad on hästi tuntud. Kuna aga Eestis on lagritsaid viimasel ajal pidevalt vähemaks jäänud ei ole neid kaasajal enam lihtne 3 kohata. Oma väikese arvukuse tõttu on lagritsad looduskaitse alla võetud. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Elupaik Lagritsa elupaigaks on leht- ja segametsad, samuti võsastikud. Hea meelega ka inimese läheduses. Eestis eelistab kiviaedade ja -hunnikute lähedust. Liigub ringi
Soodsatel suvedel sünnib meie unilastel lagritsatel ja pähklinäppidel suve lõpus sageli teine pesakond poegi, kuid enamik neist hukkub talvitudes, sest nad ei ole suutnud magamamineku ajaks endale piisavat rasvavaru koguda.Talvituskohaks otsivad või kaevavad nii unilased kui ka kasetriibik valdavalt maa sisse uru, kus pesakamber vooderdatakse peene taimse materjaliga. Ent mõned, eriti lõunapoolsematel aladel, talvituvad puuõõnsustesse rajatud pesades. Väheseid kasetriibikuid ja lagritsaid on leitud talvitumas ka väiksemates keldrites. Kes peavad taliuinakut? Ka mäger teeb taliuinakut. Tema sügavas urus püsib temperatuur ühtlane, teave ilmamuutuste kohta õues jõuab sinna harva. Siiski käib ta vahel suuremate suladega ka keset talve urust välja. Kuna mäger ei jäta oma jälgi lumele kuigi tihti, kiputakse seesuguseid jälgi vahel pidama ahmi omadeks. Kõige pinnapealsema uinakuga on meil kährik
annaabi.ee 
