Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko). Autoportree. 1968 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma üliõpilastega (Esther Potisepp (tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja Heldur Viires) ja saadeti Siberisse vangilaagrisse. Määrati kõigile neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastisse Lugovoi lagrisse, mis oli erilaager poliitvangideks. Kuid vabastati teda ennetähtaegselt 1956. aastal. Arreteerimise aluseks sai fabritseeritud süüdistus nõukogudevastases tegevuses. Vaid tegelikkuses eesmärgiks oli andekamate üliõpilaste tasalülitamisega tühistada "Pallase" meelsust elus hoidva Tartu positsiooni kunstikeskusena... Kaasaegsete mälestuses oli Roode enne arreteerimist lõbus, aktiivne, särtsakas, kes kõige rohkem rääkis ja möllas, aga kui tema
väliseks märgiks said orduvennad uued rüüd musta ristiga valgel põhjal.(enne puane rist ja mõõk). Liivimaal moodustus Saksa ordu Liivim haru. Seoses ordude ühinemisega asus paavst Gregorius IX ka tüli lahendamiseleTaani kun Valdemar II ja Ordu vahel Eestimaa küsimuses. 1236 oli paavst Modena andnud ül võtta Tln linnus oma valdusse ja anda see ümbruskonna aladega Taanile. Legaat viivitas sellega, eeldades, et kristlusele on ohtlik, kui pol võim on siin jaotatud kahte lagrisse, mis võivad kergesti vastamisi minna. Pärast ordude ühendanist andis paavst legaadile uue käsu, Moden aviivitas ka seekord. Alles 1238kevad läks ta koos Liivim om Taani tüliküs lahendama. 7.juuni 1238 sõlmiti kun Valdemar II-ga Stensbys leping. · Ordu pidi andma kunile tagasi Tln linnuse koos Rävala, Viru, Harju ja Järva maakonnaga, kun loovutas Järva Ordule tingimusel, et too sinna kuni teadmata kindlustusi ei ehitaks.
annaabi.ee 
