Aafrikas on palju kristlasi ning kohutavalt palju keeli. Naised on päeval enamjaolt alati kodus ja mehed aetakse kodust hommikul välja ja tagasi lastakse alles õhtul (seepärast mehed jõlguvadki päevad läbi ringi); purjus peaga ringi käimine on dibiiliku märk. * Nigeeria suurim riik Aafrikas, kus on ka suurim linn Aafrikas (Lagos) ning seal on rohkem kultuure, kui Euroopas kokku põhiliselt on iibod, jorubad ning housabilaadid. Jorubad on põhiliselt pärit Lagosest. Iibode kultuuris on naised täiesti null ja nad on väga suured ärimehed. * Lõuna-Aafrika purjus peaga ringi käimine on dibiiliku märk; inimestel on aegadega probleeme ja inimsuhted on väga olulised; streigid on igapäevased; neile ei meeldi ka öelda ,,ei"; neile meeldib lõbu; hispaania keelt räägivad nad palju rahulikumalt ja selgemalt, kui hispaanialased ise; üleüldiselt on kõik väga sarnane nii eurooplaste kui ka aafriklastega.
sel ajal prantslaste kontrolli alla. Dahomee valitseja sai sealjuures relvi peamiselt Saksamaalt. Suubritannia Ühendkuningriigi poliitika oli Aafrikas samuti üsnagi verine. Lääne-Aafrikas olid kõige olulisemad piirkonnad Kullarannik (Ghana) ja Nigeeria. Esimeses pidasid britid Ashanti Konföderatsioonide seitse sõda, mis 19. saj lõpuks võideti. Teise vallutamist alustati rannikulinnast Lagosest, kust hakati sisemaale liikuma. Alad nagu Jorubamaa, Benini linnriik (mitte tänapäeva Benin) vallutati tänapäeva Nigeeria lõunaosas, põhjas asunud Fulani impeerium alistati alles 1903. a. Ida-Aafrikas vallutati 1890. a Zanzibar, seejärel liikusid britid tänapäeva Keenia sisealadele ning jõuti lõpuks välja Ugandani. Viimase jaoks oli tarvis saada ka Saksamaalt tunnustust, sest mõlemad riigid olid Ida-Aafrikas aktiivsed. 1890. a sõlmiti Helgolandi leping, millega
kontrastina turismikeskustele rannikul. Lähedal asuv Carvoeiro on vana kaluriküla, mis on muutunud populaarseks puhkekeskuseks, kuid veidi on säilinud ka sealsest iidsest kindlusest ja kloostrist. Lagoas asub veepark. Lagos Lagose väikelinn asub V sajandist pärit müüride vahel. Seal on mitu võrratut kirikut: São Sebastião (renessanss), Santa Maria of Misericórida (XVIXIX sajand), Santo António (barokk) ja väga vana São João Hermitage (VIIIIX saj). Lagosest leiab kohaliku muuseumi, kuberneripalee, maalilise väikelaevade sadama, kindluse Forte do Pau da Bandeira koos muuseumiga, vana orjaturu ja Eesti vabadussambale sarnase ristiga monumendi. Lagoses on lisaks mitmele kilomeetrite pikkusele rannale väga kaunid rannakaljud, mis eriti päikeseloojangul pakuvad unustamatu elamuse. Linnatänavad on kitsad ja laotud libedatest valgetest kividest, kus jooksevad sees mustrid
annaabi.ee 
