kujundatud korrapärase 384-nurga ümbermõõtu. Tuli välja, et arv tekib ka ülesannetes, millel pole ringjoonega ega hulknurkadega midagi ühist. Prantsuse loodusteadlane G. L. Leclerc de Buffon avaldas 1777. aastal arvutamiseks võtte, mida nimetatakse Buffoni ülesandeks. Selle valemi põhjal on saadud 3408 viskega 3,1415929. Peale Ludolph van Ceuleni arvutusi leidis inglane Abraham Sharp 1699. aastal arvule 72 õiget kohta. Prantslane T. F. de Lagny andis 1719. aastal 127 õiget kohta, hiljem selgus, et 113. koha number oli väär see ilmnes kuulsa austria-jugoslaavia arvutaja ja logaritmitabelite koostaja Georg Vega töö põhjal, kes leidis 1794. aastal 136 õiget kohta arvule . Selle arvu 200 kümnendi kohta sai 1844. aastal fenomenaalne saksa arvutaja Zacharias Dase, 250 kümnendi kohta aga selleaegne Tartu ülikooli astronoom-vaatleja Thomas Clausen 1848. aastal. Inglane William Shanks aga, alustanud arvutusi 1850
Osutub, et tõenäosus, et nõel langemisel lõikab mõnda sirget on: P= . Siit ~ , kus m on lõigete arv ja n visete arv. Selle valemi põhjal on saadud 34080 viskega = 3,1415929. Et arvutamiseks olid mitmed matemaatikud välja pakkunud küllalt häid valemeid, siis jäi üle vaid väärtust arvutada. Leidus terve rida inimesi, kes ei pidanud paljuks raisata aega ja vaeva arvutamiseks. Inglane Abraham Sharp leidis 1699. aastal arvule 72 õiget kohta. Prantslane T. F. de Lagny andis 1719. aastal 127 kohta, hiljem aga selgus, et 113. koha number oli väär see ilmnes kuulsa austriajugoslaavia arvutaja ja logaritmitabelite koostaja Georg Vega töö põhjal, kes leidis 1794. aastal 136 õiget kohta arvule . Selle arvu 200 kümnendkohta sai 1844. aastal fenomenaalne saksa arvutaja Zacharias Dase, 250 kümnendkohta aga selleaegne Tartu ülikooli astronoom-vaatleja Thomas Clausen. Inglane William Shanks, alustanud arvutusi 1850, leidis
annaabi.ee 
