valguskiirte murdumist klaasplaadis. 2.3 Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel on kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegel- dub. Sfäärilisi peegleid jaotatakse nõgusateks ja kumerateks. Nõ- guspeegli korral toimub peegeldumine sfääri sisepinnalt, kumerpeegli korral - välispinnalt. Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F (vaata joonist nr 8), nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. 8 Punkti, kuhu koonduvad nõguspeeglile langevad paralleelsed kiired, nimetatakse peegli fookuseks F (tulipunktiks). Kumerpeegli kor- ral on tegemist näiva fookusega F’, st. punktiga, milles lõikuvad peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõ- detuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks.
punktiga, milles lõikuvad 8 peegeldunud kiirte pikendused. Fookuse kaugust peegelpinnast, mõõdetuna piki optilist peatelge, nimetatakse peegli fookuskauguseks. Nõguspeegli fookuskaugust loetakse positiivseks, kumerpeegli oma negatiivseks. Fookuskaugus f ja peeglit moodustava sfääri raadius r on seotud järgmiselt: f = r 2 Sirget, mis läbib sfääri keskpunkti C ja fookust F, nimetatakse peegli optiliseks peateljeks. Optilise peatelje lõikepunkti peegli pinnaga nimetatakse lagipunktiks O. Murdumisnäitaja Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus murdub, st. muudab oma levimissuunda. Muutuse suurus on määratud murdumisseadusega, mille kohaselt valguse üleminekul ühest keskkonnast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ning langev kiir, murduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Seda siinuste suhet nimetatakse teise keskkonna suhteliseks
annaabi.ee 
