SÕNA NAER, sest tegemist on pealtnäha lihtsa ja igapäevase sõnaga, aga seda lähemalt uurima hakates selgus, et on päris keeruline ja abstraktne, mis andis võimaluse ennast proovile panna. NAER on naermise, õnnelikkuse ja rõõmu sümbol. Kui keegi naerab, on tal järelikult hea tuju, keegi/miski on teda naerma pannud millegi naljakaga. 1. Paradigmaatilised leksikaalsed suhted Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb. Hüponüümiline suhe: NAER on sõnade IRVITUS, NAERATUS hüperonüüm, sest see on nii-öelda liiginimetus. NAER on kõige laiem mõiste, mille tähendus saab kitseneda, täpsustuda. IRVITUS ja NAERATUS on omavahel taksonoomilises suhtes
Süda on täiesti puhas, aga ikka valutab. Kõige rohkem valutab süda ikka armastuse pärast, kui armastus pole puhas. (lk. 370) On ilus kellegagi ühineda eluks ja surmaks, aga veel ilusam on lahkuda, kui olete surmanud enestes juba kõik ilusa. (lk. 375) Abielu on ainukene moodne seadeldis, kus kaks üheõiguslikku ja iseseidvat isikut elavad külg külje ääres, ilma et tekiks mingi maailmasõda või mõni väiksemgi kuulipildujate lagin. See sõltub asjaolust, et kristlikus abielus ei ole paika kirel, sest kõige tervemad ja sõnakuulelikumad lapsed sigitakse ja sünnitatakse rahuslikus meeles. Kangesti tarka mees on palju raskem armastada kui pisut rumalat. (lk. 413) Meil on kõige parem siis, kui tunneme, et mees peab meid oma asjaks, aga kui ta seda enam ei tee, siis me tahame saada mõne teise mehes asjaks. (lk. 414) Naine, inimesed, kes üheskoos saavad kurjategijaiks, peavad lahku minema. (lk. 416)
was loose adaptations of foreign fairy tales unknown in contemporary Russia. Alexey N. Tolstoy wrote Buratino, a light-hearted and shortened adaptation of Carlo Collodi's Pinocchio. Alexander Volkov introduced fantasy fiction to Soviet children with his loose translation of L. Frank Baum's The Wonderful Wizard of Oz, published as The Wizard of the Emerald City, and then wrote a series of five sequels, unrelated to Baum. Other notable authors include Nikolay Nosov, Lazar Lagin, Vitaly Bianki and Vladimir Suteev. While fairy tales were relatively free from ideological oppression, the realistic children's prose of the Stalin era was highly ideological and pursued the goal to raise children as patriots and communists. A notable example is Arkady Gaydar, himself a Red Army commander (colonel) in Russian Civil War: his stories and plays about Timur describe a team of young pioneer volunteers who help the elderly and resist hooligans. There was a genre of hero
annaabi.ee 
