market). Early majority – they decide that the innovation is good, after getting an OK from the innovators & early adopters (early adopters often include opinion leaders). (Those would be the middle class people who get the idea of quality of the iPhone through previous groups.) Late majority – in many general articles the early and late majority are not differentiated, rather called just ‘majority’. So the late ones just are on the later end of the majority. Laggards – they are the very last ones who go with the change. Usually just because that everything else around them has changed and thus, they need to conform in order to fit. (The people who still have the phones with buttons or even the old wheel-dial phones at home.) ‘Innovation spreads when others either observe the early adopters and imitate them to replicate their profits or communicate with early adopters and are persuaded or induced to adopt.’ Markus (1987 p. 494).
1962. aastal Everett Rogers (Ameerika kommunikatsiooniuurija ja sotsioloog) oma raamatus „Diffusion of Innovations“. Innovatsiooni levib sotsiaalses süsteemis, mille esindajad suhtuvad innovatsiooni erinevalt. Sotsiaalse süsteemi liikmete poolt innovatsiooni omaksvõtmise järgi jagatakse sinna kuuluvad isikud viide kategooriasse: innovaatorid (innovators), varajased omaksvõtjad (early adopters), varajane enamus (early majority), hiline enamus (late majority) ja mahajääjad (laggards) (Rogers, 1962). Rogersi järgi saab iga uuenduse omaksvõtjaid liigitada eelpool oleva jaotuse järgi vastavalt normaaljaotuskõverale. Iga sotsiaalse süsteemi liikme valmisolek ja suutlikkus innovatsiooni omaksvõtuks sõltub suurel määral tema teadlikkusest, huvidest hinnangust, kogemusest ja omaksvõtmises. Rogers on samuti välja pakkunud viieetapilise mudeli innovatsiooni levikuks : 1. Teadmised (knowledge) – innovatsiooni olemuse ja funktsiooni selgeksõppimine. 2
22 Nt. Vanaema käis, tudengist lapselaps läheb ka, sest kuulis, et soodsad hinnad on o Hiline enamus (late majority)- paari- kolme aasta pärast tulevad järgi Nt. munitsipaalpoest on saanud tavaline asi. Õnnestunud innovatsioon. Kõik käivad nüüd. o Mahajääjad (laggards)- ei jõuagi innovatsioonini või jõuavad siis kui see on juba vana. Nt. jäävad Selveri juurde ja ei lähegi munitsipaalpoodi avastama. Või lähevad siis kui on juba mingi uus asi tehtud. Innovatsioonilevik etapiti o Teadlikkuse tõstmine- teadvustada on vaja, midagi uut, parandada ja teistmoodi teha . väike seltskond, juhtkond teab vajalikkusest. Vaja haldusreformi- et teenuste kättesaadavust, valdade haldussuutlikkust tõsta
aastal Everett Rogers (Ameerika kommunikatsiooniuurija ja sotsioloog) oma raamatus ,,Diffusion of Innovations". Innovatsiooni levib sotsiaalses süsteemis, mille esindajad suhtuvad innovatsiooni erinevalt. Sotsiaalse süsteemi liikmete poolt innovatsiooni omaksvõtmise järgi jagatakse sinna kuuluvad isikud viide kategooriasse: innovaatorid (innovators), varajased omaksvõtjad (early adopters), varajane enamus (early majority), hiline enamus (late majority) ja mahajääjad (laggards) (Rogers, 1962). Rogersi järgi saab iga uuenduse omaksvõtjaid liigitada eelpool oleva jaotuse järgi vastavalt normaaljaotuskõverale. Iga sotsiaalse süsteemi liikme valmisolek ja suutlikkus innovatsiooni omaksvõtuks sõltub suurel määral tema teadlikkusest, huvidest hinnangust, kogemusest ja omaksvõtmises. Rogers on samuti välja pakkunud viieetapilise mudeli innovatsiooni levikuks : 1. Teadmised (knowledge) innovatsiooni olemuse ja funktsiooni selgeksõppimine. 2
annaabi.ee 
